Kuidas taastada buumiaegne kasumlikkus?

Aktsiate hinna-kasumi (P/E) ümmargune tase kümme on selgelt soodne. Kui suur peaks olema ettevõtete kasum, et praegust hinnataset soodsaks muuta? Mõnede ettevõtete aktsiad ongi suhteliselt nii soodsalt hinnatud või isegi soodsamalt.

Silvano FG turuväärtus oli 124 mln eurot, eelmise aasta kasum oli 12,2 mln eurot, seega P/E 10 näidu jaoks tuligi paras kasuminumber kokku.Viisnurgaga on samuti asjad korras. 7,4 mln eurose turuväärtuse vastu oli ettevõttel 710 000 eurone kasum, vaja läinuks 740 000 eurost kasumit. Mõningase mööndusega oli nõutava kasumile ülilähedal ka Tallinna Vesi. Tallinna Vee turuväärtus oli 176 miljonit eurot, puhaskasumit oli 16,4 miljonit, vaja läinuks 17,6 mln eurot. Tallinna Vee puhul on aga jätkuvalt ebaselge, mis saab ettevõtte kasumlikkusega edasi, kuna see on poliitilistest tõmbetuultest mõjutatav.

Sellega ongi head näited läbi. Teiste ettevõtete puhul peab nentima, et praegu on ettevõtted kes rohkem, kes vähem kallilt hinnatut. Neli ettevõtet on suisa kahjumlikud. Kuid olukord ei ole päris lootusetu. Üldistatult on kõigil ettevõtetel vaja teenida majandusbuumi aegset kasumit, et jõuda P/E 10 tasemele. Valdav osa ettevõtteid oleks P/E 10 tasemel, kui teenitaks sama suurt kasumit, kui 2007. aastal, eranditeks Baltika, mis vajaks 2006. aasta kasumit ja Merko Ehitus, kellele istuks 2008. aasta kasumlikkus. Kas nii suurte kasumite teenimine on võimalik? Kas see on realistlik? Raske öelda. Esiteks on majanduse olukord vaatamata kriisist väljumisele jätkuvalt väga erinev buumi aegsest. Et Eesti börsiettevõtted ei tegutse vaid Eestis, on kaunis tähis ka Läti-Leedu majanduses toimuv ning muugi Kesk-ja Ida-Euroopa.

Skandinaavia majanduste võimas ülestõmme meie börsiettevõtetele küll mõne erandiga eriti korda ei lähe. Ka Eesti enda kasv on tulnud seni võimsalt ekspordi arvelt. Eksportijaid börsiettevõtteid ei ole meil palju. Teiseks on ettevõtted ise kõvasti muutunud. Kas kõhnumiskuur ei ole liiale läinud? Mis on juhtunud ettevõtete sisekliimaga? Kas ettevõtetes valitseb töösuhetes konstruktiivne optimism või ollakse tuha all nugade peal seoses kriisi aegsete koondamiste ja palkade langetustega?

Kas müügimeeskonnad on sama võimekad? Kas ettevõtted tegutsevad üldse veel samadel turgudel ja segmentides, kui buumi ajal? Kas osadelt turgudelt väljumised, et hoida rahavooge ja kasumlikkust, hakkavad nüüd pidurdama ettevõtete kasvupotentsiaali? Kas ettevõtted on rahaliselt suutlikud, et finantseerida kasvu buumi aegsele tasemele? Kas pangad hindavad ettevõtete laenu teenindamise võimet nii kõrgelt, et börsiettevõtted saaksid lisaraha investeeringuteks ja laienemiseks? Kas ettevõtete juhid on üldse orienteeritud kasvu otsingutele või kardetakse kriisi tagasitulekut? Sama küsimus tuleks esitada ka tuumikomanikule, kelle suhtumises võivad olla kinni ettevõtete juhtkondade eesmärgid – kas see on ikka kulude lauskontroll või siiski ettevõtete kasv. Kulude kärpimisiga kasumlikkuse parandamisel tulevad piirid enne ette, kui kasvuga kasumlikkuse parandamisel, kuigi kasv ei pruugi tulla kergelt.

Kas on üldse oluline, et ettevõtted oleksid madalalt hinnatud? Kui aktsiaid ostvad investorid ei pea seda oluliseks, siis käib meil ikka päris korralike panustega spekulatsioon sellele, et küll keegi tuleb, kes on valmis sama aktsia eest kõrgemat hinda maksma. See ei puuduta neid, kes on aktsiaid ostnud kriisi ajal, küll aga nende kohta, kes meil praegusel ajal aktsiaid ostavad. On ka teine võimalus, kuidas aktsiad saavutaksid P/E suhte näidu kümme. Sellel teel ei olegi ettevõtetel vaja midagi teha. Kui P/E suhtes mitte tegeleda E (earnings ehk kasum) poolega, võib oluliselt kukkuda P (price ehk aktsia hind), et saavutada see hinna-kasumi tase. Kuid aktsia hinnakukkumist me vist ikka ei taha? Mõnede ettevõtete osas on soovitud tasemel kasumi muut võrreldes 2010. aasta kasumiga suhtena ettevõtte turuväärtusesse nii kõrge, et on tõsiseid kahtlusi, kas nad suudavad ettevõtte kiiresti suurde kasumisse keerata. P/E kümne korral oleksid meie aktsiad soodsamalt hinnatud, kui alternatiivid välismaal. Kui suhtarvu näitu alla ei saa, siis ei ole erilist põhjust siin aktsiaid osta, vähemalt mitte praeguse ettevõtete kasumi teenimise taseme juures, kuid leidub ka erandeid. Pöidlad pihku!

Autor: Romet Kreek, Silvia Kruusmaa