Riiklik raamatupidamine? Tänan, ei.

Riiklikust raamatupidamisteenusest käib nüüd jutt. Registrite ja infosüsteemide keskus (RIK) on asunud välja töötama e-raamatupidamise keskkonda alustavatele ning väikestel ettevõtetele. Idee kohaselt saaks järgmisest aastast väikeettevõtete raamatupidamist korraldada otse e-äriregistris.

Äripäev tervitab igasugust innovatsiooni alati kahel käel, kuid see konkreetne initsiatiiv, millega maksumaksja raha eest ülal peetav riigiasutus raamatupidamisturule siseneb, on ebavajalik. Ja veidi ohtlik samuti. Isegi, kui seda tehakse õilsatel eesmärkidel.

Tehes riiklikku e-raamatupidamist tasuta, oleks tegemist turusolkimise ja dumpinguga, mille vastu võiks huvi tunda ka konkurentsiamet. Tehes seda raha eest, tekib küsimus, miks on riigil vaja hakata konkureerima erafirmadega.

Justiitsministeeriumi argument, et raamatupidamine on riigilt ettevõtjatele pandud vajalik bürokraatlik kohustus, mistõttu võiks riik seda enda kanda võtta, on poolik. Raamatupidamist pole ettevõtjal vaja ainult riigi, vaid ka juhtide, omanike, võlausaldajate, klientide, partnerite tarvis.

Jah, alati saab väita, et raamatupidamis- ja IT-firmade teenused on väikefirmade jaoks liiga kallid. Aga kas me peame turumajanduse kahekümnendal aastal meelde tuletama, et riik ei saa igas valdkonnas asuda ise ettevõtluses kaasa lööma? Eriti veel, kui eesmärgiks turul hinna alandamine. Sest seda saab saavutada vaid maksuraha abiga ja oleks sisuliselt sama, mis töötuse alandamine maksumaksja raha eest töö pakkumisega - lisaväärtust majandusse sellega ei loodaks.

Kui riik selles olukorras appi tõttab, siis on see samm riiklikult majandustegevuses osalemise suunas. Millele võiksid järgneda sammud riikliku prügifirma, hambaraviteenuse osutaja ja mille iganes loomiseks. Tallinna paralleelühiskonna näidet vaadates pole eeskuju vaja kaugelt otsida.

Jah, võime väita, et paljude mikroettevõtete raamatupidamine ei kannata kriitikat. Kas on selle põhjuseks laiskus, tahtmatus või soovimatus raamatupidamise teenuse eest maksta - kuid kui osa firmasid saaksid turul maksumaksja doteeritud teenust, oleks see konkurentsi moonutamine. Mille alusel täpselt osa doteeritud teenust saavad? Miks?

Rääkides RIKi plaanitavast teenusest ja võimalusest, et tegemist pole pelgalt raamatupidamistarkvara pakkumise, vaid reaalse raamatupidamisteenuse osutamisega, siis annaks see ametnikel ülevaade peaaegu reaalajas firmade kassavoogudest. Kui on tegemist ausa firmaga, pole justkui midagi varjata. Vist. Teatud ärisaladuste avalikustamise oht jääb.

Teine, olulisem küsimus on e-riigi toimimise suutlikkus ise. Nagu riigikogu valimiste puhul selgus (ja nii juba vist kolmandaid valimisi järjest), ei suuda e-riigi üksused kriitilistel aegadel töökindlust garanteerida. Koondades tuhandete ettevõtete raamatupidamise ühe üksuse alla, tekib üsna suur turvarisk.

RIKi eesmärgiks on luua e-teenuseid pakkuv keskkond riigihaldus-, õigus- ja kriminaalpoliitika efektiivsemaks toimimiseks. Keskenduge sellele. Tulla turule teenusega, mida juba sajad firmad osutavad, pole vaja.

Autor: ÄP