Tootjad ühistegevuse tähe all

Kadri Bank, Silvia Kruusmaa 09. märts 2011, 07:45

„Paari viimase aasta jooksul on Eesti rahvas alaliselt kasvavate hulkadena ühitegevuse tähe alla koguma hakanud. Sääl tahab ta oma suuri eluvõitlusi võidelda, sest sääl on võit kindel.“

Ühel suvepäeval kaks aastat tagasi leidis ettevõtja Vallo Visnapuu oma vanaema maamaja lae seest Põllutöölehe aastakäigud 1908 ja 1909. Visnapuu võttis köited ette ja asus uurima, mis siis samal päeval sada aastat tagasi ka kirjutati ning leidis pealkirja „Ühistegevuse tähe alt“ eelmainitud read.
„Mõtlesin, et sada aastat on möödas ja midagi ei ole muutunud – ega me endiselt taha teistega leiba jagada,“ ütleb Visnapuu, kes on Pärnumaal saematerjali tootva Marmande OÜ juht.

Midagi on sajandi jooksul siiski muutunud ka, näiteks see, et Visnapuu ja 12 teist puidu- ja mööblitootmisettevõttet on moodustanud klastri, mis sedasama ühistegevust edendada püüab.
Klaster moodustati 2008. aasta lõpus, kui EAS oli käivitanud klastrite arendamise programmi fookusega ühisturundustegevusele välisturgudel. Sealt sai pärnakatest ja mõnede naabermaakondade ettevõtjaist moodustatud klaster ka toetust nii ühise kodulehe arendamiseks, õppereisiks Rootsi kui ka hiljaaegu toimunud Stockholmi mööblimessiks.

Kuigi formaalse ehk ELi toetuse poole pealt oligi toimunud mess kogu ettevõtmise kõrghetk, peavad klastri liikmed toetusraha n-ö lisakompvekiks, ja lubavad, et klaster kestab edasi. See ei ole tegelikult sugugi tavapärane, sest siiani EASist eelklastri jaoks toetust poolesajast projektist on enamiku tegevus EASi andmetel pärast projekti lõppu lihtsalt soiku jäänud.
Puiduklastri koordinaatoriks kujunes kaubandus-tööstuskoja Pärnu esinduse juht Toomas Kuuda, kes on aidanud ettevõtjatel EASile taotlusi teha ja ühist turundusplaani välja mõelda.

Kuuda sõnul sai klaster Rootsi messilt ideid edaspidiseks tegevuseks ning järgmiseks korraks plaanivad nad välja arendada klastri ühise toote või toodete kollektsiooni. Üheks selliseks võib klastrile endalegi üllatuslikult kujuneda Stockholmi messiboksi kujunduselemendiks mõeldud laud, millel ümber olid toolide asemel kiiged. Kuigi tegelikult oli lauaplaat pandud kokku eri mõõtu laudadest, et näidata kõikvõimalikke puidu töötlemisviise, paistis publikut huvitavat pigem kogu laua-kiige komplekt tervikuna. Selle jaoks teeb klaster nüüd hinnakalkulatsioone.

Kuuda ütleb, et Eesti ettevõtjad suudavad koostööd teha küll. „Aga muidugi peavad inimtüübid sobima ning väärtushinnangud olema sarnased. Puiduklastri liikmed on ise asjast innustunud ja tahavad tööd teha. Sellisest madalast asjast, et keegi teise arvelt kasu lõikab, on nad üle.“ Kuuda oletab, et klastri edu tuleneb ehk ka sellest, et ta ise on koordinaatorina neutraalne isik, st tal ei ole endal ärihuve.
Samas möönab ta, et põhitöö kõrvalt on klastri juhtimine keeruline ja töö maht hakkab vaikselt üle pea kasvama. Praegu arutataksegi koos, kuidas tööjaotust ümber korraldada ja kas luua turundus-arendusorganisatsioon, kus oleks tööl palgalised inimesed.

„Aga pole kahtlustki, et selline koostöövorm on ettevõtteid arendav. Ja nagu ma ikka ütlen: sisemeistrivõistlustel võib mängida igaüks enda eest, aga välisturgudele tuleb ikka rahvusmeeskonnana minna,“ lisab ta.

Suurim saavutus – suhtlemine
Klastri liikmete jutust jääb kõlama, et üks olulisemaid koostööalaseid saavutusi on pealtnäha üsna lihtsana näiv tegevus – üksteisega suhtlemine. S. S. Vigala Puu OÜ juhatuse liige Andrus Sume tõdeb, et enamasti ei taha eestlased näiteks jagada omavahel potentsiaalsete klientide kontakte. „Tundub nii, et suhtumine on see, et kui mina ei saa, siis ega ma väga kellelegi teisele ka ei anna. Aga meil on teistsugune kogemus – tänu klastrile info liigub.“

Näiteks kui mõni liige saab päringu, kuid näeb, et see käiks tal üle jõua või ta ei ole muul põhjustel sellest tööst huvitatud, saadab ta selle n-ö suurele ringile edasi.
OÜ Pakkpuit juht Jüri Hendrikson meenutab, et ta oli ka varem teadlik Pärnumaa teistest saunamaterjali tootjatest, aga klastris koos olles on hakatud vahetama infot nii võimalike piiritaguste klientide kohta kui ka selles kohta, kas tooret on saada. „Ja kui näiteks ühel on tooret puudu ja teisel üle, siis vahel ka jagame seda.“

Visnapuu lisab, et kui klaster alguses kokku pandi, pidas ta ennast selles n-ö toiduahelas kõige madalamaks lüliks – lihtsalt tavaliseks saagijaks. „Aga siis tekkis mul mõte, et kutsun klastrisse ka oma lähedasemad kliendid. Nüüd on mul on pidevalt palju rohkem informatsiooni, milliste imeasjadega mööblitootjad tegelevad. Ja ma saan igale kliendile pakkuda ka turustandardi mõttes ebastandardset toodet, sest lauast ülejäänut vajab ehk mõni teine klient. Nii saavad nemad asja odavamalt kätte ja minu läheb vähem tooret prügikasti.“

Ettevõtjad on isegi mõelnud sellele, et tulevikus lõpetada klastri sees n-ö võidurelvastumine, kus igaühel on eraldi tootmisvahendid. Praegu aga annavad nad üksteisele tehnika tõrkumise korral nõu. „Mul on paar korda olnud juhus, kus mingi seade ei tööta ja nüüd saan küsida teistelt, kas keegi on selle probleemiga varem kokku puutunud,“ märgib Visnapuu.
Samuti toob ta välja klastri n-ö distsiplineeriva efekti. „Kui klastri partnerid ikka löövad oma kingad läikima, siis jääd ise ka vaatama, kas mul on mõni asi ripa-rapa, mille peale varem ei ole tulnud. Teised klastri liikmed on mõnes mõttes nagu peegel.“
Hendrikson lisab, et eriti väiksemad ettevõtted on alahinnanud kodulehe tähtsust, või üldse selle olemasolu. „Ka mina ei pööranud sellele enne tähelepanu, aga kui klastrile hakati kodulehte tegema, ajendas see parandama ka oma lehte, kuhu klastri kodulehelt jõutakse. Ja pean tunnistama, et poole aastaga on tulnud saunakultuuriga riikidest veebilehe kaudu konkreetseid päringuid ja on läinud ka tehinguks.“

Mis on mis?
Pärnumaa puiduklaster ühendab Pärnumaal ja naabermaakondades tegutsevat 13 puidu- ja mööblitootmisettevõttet.
Klastri eesmärk on arendada puidutettevõtete koostööd ja võrgustumist, tegeleda ühisturunduse, uute turgude ja turunuskanalite otsimise ning tehnoloogia- ja tootearendusega ning koolitada ja arendada ettevõtjaid.
Klaster on avatud organisatsioon ja kutsub endaga liituma kõiki puitmaterjali tootmise ja vääristamisega tegelevaid ettevõtteid Pärnumaal ja naabermaakondades, kes peavad tähtsaks ettevõtete koostööd ja ühistegevust ning jagavad klastri väärtusi.
Allikas: www.woodcluster.ee

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    09. March 2011, 07:45
    Otsi:

    Ava täpsem otsing