Kas lauaarvutite aeg saab läbi?

Kuigi lauaarvutite müük ulatub 400 miljonini, ennustab Deloitte, et nutitelefonide, tahvelarvutite ja lauaarvuti-väliste e-raamatute müük kokku saab olema kaugelt üle 400 miljoni. Erinevalt 2009. aasta e-raamatute fenomenist, kui müüdi tehnikat, mis oma olemuselt olid lihtsalt väiksema võimsusega lauaarvutid, on 2011. aasta arvutiturg domineeritud tehnikast, mis kasutab erinevat protsessorit ja operatsioonisüsteeme, kui need, mida kasutati lauaarvutites viimase 30 aasta jooksul.

See muutus on pannud mitmeid analüütikuid ennustama, et lauaarvutite aeg on läbi. Deloitte selle ennustusega ei ühine: traditsioonilised lauaarvutid on ja saavad jätkuvalt olema tavapärane globaalne arvutiplatvorm ka aastal 2011. Aasta aastalt on lauaarvutite müügi kasvu oodata enam kui 15%, mis teeb lauaarvutite koguarvuks 1,5 miljardit. Selle aasta lõpuks moodustavad tahvelarvutid ja nutitelefonid ikkagi ainult 25% kasutatavast arvutitehnikast.

Samas, kui vaadata arvutitehnika tulevikku, võib 2011. aasta tähistada muutust, mil standardiseeritud lauaarvutitehnika muutub senisest heterogeensemaks keskkonnaks.

Deloitte ennustab, et saab olema vähemalt kaks sisuliselt erinevat protsessori arhitektuuri ja vähemalt viis erinevat operatsioonisüsteemi.

Lauaarvutite keskkonnas on keskmine eratarbijale suunatud tarkvaraettevõtete kasumlikkus olnud madalam, kui teistel tarkvaraettevõtetel: keskmine netokasum vähem kui 10% võrreldes keskmiselt 21% kõikide tarkvaraettevõtetega. Samuti on eratarbijale suunatud tarkvaraettevõtted kasvanud aeglasemalt, kui kogu ülejäänud valdkond.

Lauaarvutivälisele tööstusele ennustatakse 2011. aastal 60%-list kasvu, mis rahaliselt tähendab üle 10 miljardi dollarilist kasvu. Suurem osa sellest käibest peaks tulema tasulistest taotlustest ja ainult 10% reklaamist.

Lauaarvuti välise arvutitehnika tootmine peaks samuti olema märksa kasumlikum kui lauaarvutite tootmine. Kui lauaarvuti originaaltehnika tootjad on teeninud keskmiselt 10% brutokasumit ja 2% netokasumit, siis kontrastina on nutitelefonide ja tahvelarvutite tootjate brutokasum 40-60% ning tegevuskulude marginaal 25-40%.

Ka turustamisele ennustatakse suuremat kasumlikkust. Kui traditsioonilise lauaarvuti turustamise brutokasum on keskmiselt 5%, siis kuigi eraldi andmeid tahvelarvutite ja nutitelefonide turustamise kohta ei ole avalikustatud, on mõned turustajad teatanud 15% suurusest tegevuskasumist, mis tähendab üle 30% suurust brutomarginaali.

Võimalusi on ka lisateenuste müügiks. Kuigi mitmeid lauaarvuti väliseid tehnikaid reklaamitakse kui “kergelt kasutatavaid”, siis nt riistvara suur valik tingib ostjate suurema valmisoleku maksta nii installeerimise, hoolduse kui toe eest.Kokkuvõttes võib öelda, et toimumas on olulised muutused. Kui varem osteti ühesuguseid arvuteid ühesuguste hindade ja kasutustsükliga (küll suuremate valikuvõimalustega, kui Henry Fordi Mudel T-d, mille müügilauseks oli – ükskõik, mis värvi, niikaua kui see on must – siis lauaarvutite valikuvõimalused on olnud piiratud. Nüüd, mil üle poole müüdavast arvutitehnikast ei ole enam lauaarvutid, on võimalused hinna, tulemuslikkuse jne osas laiemad ning valiku tegemine võtab rohkem aega ja peab olema läbimõeldum.

IT osakondade jaoks saab erineva arvutitehnika hooldamine olema keerulisem ning kulukam. Samas annavad tööandjad üha rohkem võimalusi töötajal endal sobiv arvutitehnika valida ja nii on miljonid töötajad otsustanud nutitelefoni kasuks. Kui anda võimalus valida, valib osa töötajaid lauaarvuti, teine osa midagi muud ning kolmas võimalusel mõlemad.

Suur väljakutse ootab ka tarkvara arendajaid. Kui endises lauaarvuti maailmas töötas tarkvara miljonites arvutites samamoodi, siis tulevik näitab, et tark- ja riistvara nõuab rohkem kohandamist, mistõttu peavad arendajad otsustama, milliste platvormide arendamisele nad edaspidi keskenduvad.