Kosmeetiline muudatus seaduses külvab segadust

Hilisema maksunõude ja sellega kaasnevate intresside maksmise vältimiseks kandis Nordea kaheksa miljonit eurot (125 miljonit krooni) maksuameti arvele ning ootab raha saatust.

Arusaamatuse tekitas tänavu jõustunud tulumaksuseaduse muudatus, mille järgi Eestis tegutsevad filiaalid ja teised nn välismaiste ettevõtete siinsed püsivad tegevuskohad tasuvad alates tänavu jaanuarist tulumaksu kohe kasumi väljaviimise hetkel. Varem kehtis kord, kus peakontorisse väljastatav kasum ei olnud maksustatav selle hetkeni, mil see hakkas ületama summat, mis peakontorist on eelnevalt investeeringute tarbeks siia toodud.

Näiteks kui Nordea siinne filiaal oleks emapangalt Eesti turul väljalaenamiseks saanud sada miljonit eurot, poleks sinna kasumina tagasi kantavat summat maksustatud seni, kuni see hakanuks ületama saja miljoni piiri.

Nordea juristid ja audiitorid lugesid seadusemuudatustest välja, et kogu eelnevate perioodide väljastatud kasumilt tuleb filiaalidel nüüd hoobilt jaanuaris tulumaks tasuda, hoolimata sellest, et varem kehtinud põhimõtte järgi tekkinuks maksukohustus alles siis, kui väljaminev raha ületab sisse tulnud raha piiri. Küsimus pole seega mitte maksukohustuses kui sellises, vaid kohustuse ajastuses.

Kuidas siis õigupoolest asi on, pole selge, kuni maksuamet Nordea suhtes otsuse langetab. Maksuameti kommentaarist Äripäevale ei ole võimalik välja lugeda, kas Nordeal ja teistel tema saatusekaaslastel tekkis ootamatult olukord, kus lühikese etteteatamaise ajaga tuleb tasuda planeerimata maksusumma.

"Nimetatud muudatus puudutab Eestis tegutsevaid püsivaid tegevuskohti. Muudatuse eesmärk oli võrdsustada püsivale tegevuskohale omistatud kasumi maksustamine residendist äriühingu kasumi maksustamisega ehk maksustada kasum selle väljaviimise hetkel," oli kõik, mis maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Aule Kindsigo eile Äripäevale vastas.

"Kuni selle aasta alguseni kehtis üldine põhimõte, et filiaalil tekib maksukohustus siis, kui tema poolt peakontorile tasutu ületab peakontorilt saadut. Seadusemuudatusega kehtestati filiaalile kohustus maksustada peakontorile üleantav kasum sarnaselt Eestis registreeritud äriühingutega. Seadusemuudatuse rakendussäte aga kohustab filiaali tasuma tulumaksu ka enne 2011. aastat väljaviidud kasumieraldiselt, ehk siis sätestati seadusemuudatusega tagasiulatuv maksukohustus," selgitas Nordea Eesti peajurist Kerstin Pilt.

Kuna Nordea luges seadusemuudatusest välja kohese maksukohustuse eelmistel perioodidel väljastat kasumi eest, on pank maksnud maksuhalduri kontole ettemaksu võimaliku maksukohustuse tasumiseks. "Meie hinnangul jääb meie võimalik maksukohustus kaheksa miljoni euro piiridesse," sõnas Pilt.

Rahandusministeerium teatas Äripäevale, et tegemist ei ole kindlasti tagasiulatuva maksustamisega. Sätte eesmärk on ministeeriumi kinnitusel vältida mitteresidendist äriühingu Eestis asuva püsiva tegevuskoha kasumi Eestist maksuvabalt väljaviimist.

"Kuna muudeti püsiva tegevuskoha maksustamise sätte sõnastust, võiks ilma rakendussätteta tekkida olukord, kus mitteresident saab maksuvabalt välja viia nii püsiva tegevuskoha jaoks Eestisse toodud vara kui ka siin teenitud kasumi," seisis ministeeriumi teates.

Marko Saag, advokaadibüroo Glimstedt jurist2011. aastal jõustunud püsiva tegevuskoha maksustamisega seonduvate tulumaksuseaduse muudatuste peamiseks eesmärgiks on kõrvaldada püsivast tegevuskohast väljaviidavate varade/tehtavate maksete maksustamise võimalik vastuolu Euroopa Ühenduse asutamislepinguga ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga. Jõustunud muudatused ei saa ega tohi kuidagi tekitada olukorda, kus varasemal aastal väljaviidud vara/tehtud makse kuuluks maksustamisele tagasiulatuvalt. Tuleb tunnistada, et tulumaksuseaduse rakendussäte ei ole normitehniliselt just kõige õnnestunum ning selle sätte tõlgendamine täiendavat maksukohustust tekitavana on selgelt vastuolus õiguskindluse põhimõttega.

Ivo Vanasaun, Deloitte Advisory juhtivkonsultantSeoses püsivate tegevuskohtade maksustamisega on tulumaksuseaduses tehtud kaks täpsustust tulumaksuseaduses, mis on küllaltki spetsiifilised. Tulumaksuseaduses on säilitatud põhimõtet, et sarnaselt Eesti äriühingutele maksustatakse ka välismaiste ettevõtjate püsivate tegevuskohtade poolt Eestis teenitud kasumit alles selle jaotamisel.

Esimene muudatus seondub olukorraga, kus Eestis asuvast püsivast tegevuskohast viiakse välja mingit vara, mis on soetatud Eestis teenitud kasumi arvel. Kuni 2010. aasta lõpuni maksustati sellist väljaviidavat vara vastavalt tema turuväärtusele väljaviimise hetkel. Võtame näiteks olukorra, kus püsiv tegevuskoht teenis sada eurot kasumit ja ostis selle eest mingi vara, ning väljaviimise hetkeks oli selle vara turuväärtus tõusnud 150 euroni. Kuni 2010. a lõpuni oli maksustatavaks summaks 150 eurot (vara turuväärtus).

Kuna Euroopa Komisjoni arvates ei ole selline realiseerimata tulu maksustamine lubatav, arvutatakse vara väljaviimisel nüüd vaid sajaeurone osa (Eestis teenitud kasum). Muudatus on maksumaksja jaoks pigem positiivne ning selle vaidlustamine maksumaksjate poolt ei tohiks olla kuigi tõenäoline.

Teine muudatus on eelnõu seletuskirja kohaselt n-ö üleminekusäte, mille eesmärgiks on vältida topelt maksuvabastust. Näiteks võib  tuua olukorra, kus püsiva tegevuskoha jaoks toodi Eestisse mingi vara (näiteks väärtuses tuhat eurot). Tulumaksuseadus lubab püsivast tegevuskohast maksuvabalt välja viia nii palju kasumit kui siia püsiva tegevuskoha jaoks vara on toodud. Kui mõni püsiv tegevuskoht teenis vahepeal näiteks 300 eurot kasumit ja viis selle rahana Eestist välja, siis ta selle pealt tulumaksu tasuma ei pidanud (väljaviidud vara 300 eurot ei ületanud Eestisse sissetoodud tuhandet eurot).

Uus seadusesäte välistab siia kunagi toodud tuhandeeurose vara maksuvaba väljaviimise (tulumaksu tuleb maksta 300 euro pealt). Iseenesest on tegemist seaduse mõtet täpsustava sättega, kuid raske on hinnata, kas mõnel maksumaksjal võis tulumaksuseaduse varasema sõnastuse alusel mingeid muid õiguspäraseid ootusi tekkida. Tegemist on väikese maksumaksjate ringi ning küllaltki spetsiifilise olukorraga.

TAUSTSegadust põhjustav sõnademäng2011. aasta 1. jaanuarist tuleb mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuval püsiva tegevuskohal (sh filiaalidel) tulumaks maksta kohe kasumi väljastamise hetkel. Sellele otsusele lisati alljärgnev seadusepügal, mis on tekitanud paraja segaduse:

Tulumaksuseaduse §61 lõige 42:Tulumaksuga maksustatakse püsivast tegevuskohast väljaviidava vara maksumus osas, mis võrdub püsiva tegevuskoha jaoks sissetoodud vara arvel enne 2011. aasta 1. jaanuari väljaviidud püsivale tegevuskohale omistatud maksustamata kasumiga.

Eelnõu seletuskirjas põhjendati eeltoodud sätet järgnevalt:Sätte eesmärk on vältida olukorda, kus mitteresident sai enne 2011. aasta 1. jaanuari püsivale tegevuskohale omistatud kasumi püsiva tegevuskoha jaoks sissetoodud vara arvel Eestist maksuvabalt välja viia ning hiljem ka kõnealuse vara maksuvabalt välja viia. Seega maksustatakse sissetoodud vara maksumus osas, mille ulatuses viidi enne 2011. aasta 1. jaanuari püsivale tegevuskohale omistatud kasum maksuvabalt välja.

Autor: Piret Reiljan, Indrek Kald