Koolitamise eest peaks maksma riik

Intervjuu ravimiameti peadirektori asetäitja Alar Irsiga.

Miks on nii, et aastaid kestnud arstide koolitusreiside süsteemi peetakse varjatud korruptsiooniks, see on vastuolus valdkonna eetikanormidega, kuid on püsinud seni muutumatuna? Maailmas on väga palju asju, mis ei ole kooskõlas eetikanormidega, Eesti poliitikas näiteks. Antud teemal on eetikast hakatud rääkima suhteliselt hiljuti ja sedagi pigem üldsuse survel, mitte arstide või ravimitootjate sisekaemuse tulemusel. Üks oluline põhjus ravimitootjatelt toetuse küsimiseks on ilmselt see, et head "arstide koolitusreiside süsteemi" ei ole olemas. Iseasi, kas ja mil määral seda on vaja. Kui kaalutakse ja leitakse, et teatud ulatuses tuleb käia teadmisi omandamas rahvusvahelistel üritustel, siis ma olen alati arvanud, et nii arstide mainele kui koolitamise tulemuslikkusele mõjuks märksa paremini, kui vahendid selleks leiaks riik. Oleks aeg aru saada, et ravimiga ravimine ei tähenda ainult ravimite ostmist-kompenseerimist maksumaksja raha eest, vaid oleks paslik osa avalikust rahast kulutada ka nende ravimite mõistliku kasutamise suunamisele.

Ravimifirmad õigustavad end sellega, et Eesti riik on vaene ning masu ajal tõmmati koolituskulusid veelgi kokku.Ravimifirmadel ei ole vaja ennast õigustada, ega nad vägisi kellelegi raha ei paku. Hetkel on väide, et arstidel on keeruline oma koolitusi muul moel rahastada, üsna tõene.

On avalikkusele piisavalt läbipaistev süsteem, mille alusel arstid koolitusreisidel käivad? Aastast aastasse korduvad ühed ja samad nimed?Ilmselt reisivad rohkem inimesed, kellele meeldib rohkem reisida. Osad arstid tahavad saada oma uued teadmised teaduskirjandusest või kodumaistelt arvamusliidritelt, teised eelistavad kohtuda näost näkku välismaa kolleegidega. Tulemus, ma arvan, on sama hea. Ravimitootjad peaksid pakkuma toetusi läbipaistva süsteemi alusel, mida mitmed neist ka teevad, nt luues vastava fondi ja avalikud otsustamiskriteeriumid, nagu näiteks GSK.

Kuidas saab patsient olla veendunud, et eksootilistes riikides ravimifirma kulul käinud arst on mõjutatud raviotsustes ning teenib selle ravifirma huve, kirjutades välja "sõbra" rohtusid? Ei saagi. Väga raske on mõõta ja öelda, et reis mõjutas arsti ravimisharjumusi, aga on võimatu ka vastupidist tõestada. Sellise elukorralduse puhul ei saa ka arst ennast sedasorti süüdistuste eest kaitsta.

Kas võiks üheks läbipaistvuse märgiks olla ka arstide poolt välja kirjutatud retseptide avalikustamine? Arsti poolt välja kirjutatud retseptide avalikustamine paneks arstid ravimitootjate veel suurema surve alla - "Teie kolleeg kirjutab nii kenasti meie ravimeid välja, aga teie, doktor?". Seda küll ei ole vaja teha.

On arstil eetiline lasta ravifirmal maksta kinni erialaorganisatsiooni kuulumise liikmemaks?Otse loomulikult ei peaks arsti eneseväärikus seda lubama. Arstid saavad olla mis iganes erialaliidu või -organisatsiooni liikmed ning liikmemaks peaks olema taskukohane. See on meditsiini-spetsiifiline. Ei kujuta ette, et mingi muul erialal töötavate inimeste puhul oleks nii levinud see, et sektoris tegutsev ettevõte katab õhtusöögikulud või tasub klubi liikmemaksu.

Siin on korrastamise ruumi? On, aga ma ei leia, et oleks paslik, vajalik või optimaalne seda riiklikult  veel rohkem reguleerida. Eestis seadusega tagatud avalikustamise tase on niigi üsna edumeelne - kogu teave ravimitootjailt arstidele antava raha kohta on seadusega kuulutatud avalikuks teabeks, osa sellest esitatakse aruannetena riigile ja ilmub Ravimiameti veebi, ülejäänut võib igaüks ravimitootja kontorist küsida. See on arstide erialaorganisatsioonide ja tööandjate otsus, mida nad lubavad ja mida mitte. Riik ja tööandjad saaks abiks olla, hakates arstide jätkukoolituste süsteemi käsitlema tervishoiu kvaliteedi tagamiseks vajaliku ja vastavalt rahastatud ettevõtmisena. See ei tähenda automaatselt "koolitusreiside süsteemi", aga vajadusel hõlmaks rahvusvahelist koolitust.

Tasub teadaArsti eetikakoodeks*Arst ei tohi oma ravitöö eest saada muid materiaalseid hüvesid peale palga või kokkulepitud tasuRavimiseadus* Ravimi müügiloa hoidjal on õigus toetada arstiteaduslikel või farmaatsiaalastel üritustel osalemist, hüvitades ürituse teadusliku osa osavõtumaksu ning majutus- ja transpordikulud mõistlikus ulatuses.Nimetatud toetusi tohib jagada ainult avalikustatud tingimustel, mis ei tohi hõlmata kindla ravimi või kindla tootja ravimi müüki või väljakirjutamist, ning pooled peavad sõlmima vastavasisulise kirjaliku lepingu, mis välistab ravimite müügi ja väljakirjutamise mõjutamise.Ravimitootjate Liidu eetikakoodeks* Kõik tervishoiutöötajatele pakutava külalislahkuse vormid peavad olema mõistliku tasemega ja rangelt piiratud ürituse peamise eesmärgiga. Üldreeglina ei tohi osutatav külalislahkus ületada määra, mida tervishoiutöötajad ise oleksid valmis maksma.Külalislahkus ei tohi hõlmata meelelahutusürituste (nt spordi- ja vabaajaürituste) spondeerimist või korraldamist. Ettevõtted peaksid vältima kohti, mis on tuntud oma meelelahutusvõimaluste poolest või on ekstravagantsed. Ekstravagantseks määratleb käesolev koodeks koha, mis on oma erilisusega üritusele tulemise põhjuseks.