Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ukraina võtab e-riigi loomisel Eesti eeskujuks

Alyona Stadnik, Silvia Kruusmaa 11. märts 2011, 07:55

Ukraina on võtnud oma e-riigi ülesehitamisel eeskujuks Eesti, selline huvi annab võimaluse saada tööd ka Eesti IT-firmadele.

"Me tahame luua samasugust süsteemi nagu Eestis: X-Tee, mobiil-ID, ID-kaart. See on kasulik ja mugav,“ lausus eelmisel nädalal Eestit külastanud Ukraina teaduse, innovatsiooni ja infomatiseerimise riikliku komitee aseesimees Sergei Kolobov. Kolobovi sõnul tahavad nad saada ülevaate, mismoodi Eesti e-süsteem Eestis toimib.
„Tahame välja töötada e-kooli, e-raamatukogu, sellist keskkonda, mis ühendaks ressursse,“ märkis Kolobov.

Kolobovi sõnul ei vaja nad Eestist tehnoloogilisi teadmisi, neid neil jätkub, pigem on nende soov kuulda Eesti e-riigi kogemusi. „Kuuldes kogemusi, saame ennetada neid vigu, mida on Eestis tehtud,“ lausus Kolobov.
EASi Kiievi välisesindaja Denis Priimägi ütles, et siiamaani pole e-valitsemine Ukrainas eriti liikunud poliitilise tahe puudumise tõttu. Kuid tema sõnul on praegusel valitsusel selline soov olemas.

"E-valitsemine, pensionisüsteem, elamumajandus ja tehnopargid on need alad, millises Eesti võib Ukrainale abiks olla. Ma räägin mitte ainult valitsustevahelisest koostööst ja tehnilisest abist, aga samuti meie firmade oskusteabe ja teenuste ekspordist Ukrainasse," lausus Priimägi. "Fakt on see, et Eesti kogemus e-valitsemisel on üks parimad maailmas, kui mitte parim – seda kinnitavad paljud rahvusvahelised sõltumatud organisatsioonid ja väljaanded."

Kolobovi arvates on peamine raskus e-riigi elluviimisel inimeste suhtumine. „Tuleb koolitada õpetajaid, õpilasi. Näidata, kuidas see süsteem töötab ja kuidas on võimalik selle süsteemiga teha tööd mugavamalt,“ rääkis Kolobov.
Samuti võib olla takistuseks finantseerimine. Kolobov loodab, et riigi, omavalitsuste ja rahvusvaheliste finantseeringutega saab selleks raha kokku.

Ukraina on alustanud selle süsteemi loomisega, nimelt on inimestel juba praegu võimalus esitada aruandeid elektrooniliselt. „Kui me saame inimestele näidata, et see on mugav, siis saame ka rohkem toetajaid. Kui need inimesed hakkavad rääkima oma kogemusest, siis nad kindlasti nakatavad ka teisi selle ideega,“ lootis Kolobov.
Kolobov kinnitas, et Eesti on neile kindlasti väga hea eeskuju ja mitte ainult e-riigina, vaid ka ELi riigina ning koostöö meiega on neile oluline.

Elion Ettevõtted ASi strateegilise arenduse keskuse direktori Oleg Shvaikovsky sõnul on MicroLinki ülesanne selles projektis kliendi nõustamine e-riigi kontseptsiooni väljatöötamise juures ning konkreetsete lahenduste pakkumine, näiteks mobiil-ID lahendus.
„Me näitasime päris detailselt, kuidas Eestis e-riik on üles ehitatud. Millised olid võidud, millised vead olid tehtud ja millised on e-riigi komponentide omavahelised seosed,“ kirjeldas Shvaikovsky kohtumist ukrainlastega.
Shvaikovsky sõnul ei ole Ukraina nende jaoks ainuke projekt. „Me oleme päris aktiivsed Venemaal, kus meil on päris mitu projekti käsil,“ kommenteeris Shvaikovsky.

Siiamaani oli kogu suhtlus  ukrainlastega väga positiivselt arenenud, meeldivad inimesed, professionaalsed ja aktiivsed, lisas Shvaikovsky.
„Me üldjuhul hoiame seda joont, et välisturul peavad Eesti ettevõtted koostööd tegema, mitte konkureerima. Ning siiamaani see meil õnnestunud – meil on välisturgudel head partnerid, nagu Webmedia, Smartlink, Terabill,“ rääkis Shvaikovsky, kelle sõnul on neil näiteks mobiil-ID projektis kõige tihedam koostöö just EMTga.

Ajalooliselt on väljakujunenud, kus riigis on mõni ettevõtte aktiivsem, lisas ta. „Näiteks Microlink on aktiivne Venemaal, sama aktiivne on Webmedia Lähis-Ida riikides,“ lausus Shvaikovsky.
EAS mängis pärast suur rolli selle projekti elluviimisel, „Microlink kooskõlastab kõik oma projektid Ukrainas EASiga ja hoiame neid kurssi, EASi esindaja Ukrainas on ka väga aktiivne,“ lausus Shvaikovsky.

Demokeskus näitab Eestit võimeka e-riigina
IKT Demokeskuse projektijuhi Anna Hrapovitskaja sõnul on keskuse ülesanne tutvustada väliskülalistele kõrgetasemeliste innovaatiliste e-lahenduste võimalusi, mida Eestis rakendatakse ning see kaudu propageerida Eestit võimeka IT- riigina. IKT Demokeskusesse tuuakse kokku nii riigi- kui ka erasektorile mõeldud lahendused ja näidatakse, kuidas need koos toimivad.
„Me näitame, kuidas on Eesti sellisele tasemele jõudnud ja kui lihtsasti saab e-teenuseid reaalses elus kasutada. Näiteks selgitatakse Demokeskuses ID-kaardi toimimispõhimõtteid ning milleks ja kuidas seda saab kasutada, räägitakse X-teest ja e-teenustest “ lausus Hrapovitskaja.

Demokeskust külastades saavad riikide esindajad saavad palju ideid ja mõtteid, kuidas oleks e-riigi süsteemi rakendamine oma kodumaal võimalik. „Esindajad tihtipeale küsivad, mismoodi see töötab, kuidas me kaitseme oma andmeid näiteks ID-kaardi puhul, kuidas toimub e-teenustega seotud haldussüsteemide finantseerimine ja kui efektiivselt need süsteemid töötavad," kommenteeris Hrapovitskaja.

Demokeskuse külaskäigust sai eelmisel aastal alguse Tjumeni koostöö pilootprojekt ning praegu konsulteerib MicroLink projekti raames Venemaa e-valitsuse loomist nõustavat organisatsiooni ning arendajaid,“ lausus Hrapovitskaja.
Hrapovitskaja sõnul ei ole vaja ukrainlasi veenda, et e-riik on kasulik, pigem nad näitasid ise oma huvi. „Nad tahavad õppida Eesti kogemusest ning tundsid huvi kogu e-riigi ülesehituse, kaitstuse ja andmebaaside adapteerimise vastu,“ rääkis Hrapovitskaja.

"Kuna Ukrainas on hästi palju paberdokumentatsiooni, ei ole taolise andmeinfo töötlemine ja liikumine sama kiire ja efektiivne. Praegu on Ukrainas väljatöötamisel elektroonilised andmebaasid, ja esitati detailseid küsimusi nende arendamise kohta,“ märkis Hrapovitskaja.

Kommentaar

Denis Priimägi, EASi esindaja Kiievis 
Ukrainas puudub ühine süsteem, nagu meie x-tee, samuti pole sellist identifitseerimisvõimalus nagu meie ID-kaart ja mobiil-ID. Registritesse, näiteks maksuametisse, on küll võimalik esitada aruanded elektrooniliselt, aga maksuamet ise seda ei soodusta, eelistades paberkandjat. Ligipääs elektroonilisesse maksuametisse on tasuline, päris kallis ega võimalda esitada muid aruandeid. Kõik see ei soodusta ettevõtjatel elektroonilistele kanalitele üleminekut.
Juba ammu on Ukrainas interneti- ja modemipangad, need on firmade hulgas väga aktiivses kasutamises. Jälle on küsimus hinnas (igas pangas on telepanga kasutamise eest teenustasu 5-10 eurot) ja ühilduvuses (igasse panka ligipääsu süsteem on erinev). Eelmise aasta lõpust on ettevõtete registrisse võimalik esitada kandeavaldusi elektroonilist – see on juba hea näide.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. March 2011, 07:55
Otsi:

Ava täpsem otsing