Minister: liikmemaksu peaks ikka ise maksma

Mullu oktoobris käis riigikogu reformierakonna fraktsiooni liige ja Viljandis erapraksises töötav uroloog Tõnu Juul Marokos Uroloogide Assotsiatsiooni aastakongressil. Reisi toetas 30 000 krooniga ravimifirma GlaxoSmithKline (GSK), 5000 krooni maksis reisikuludeks ka ravimitootja Berlin-Chemie. Reis oli Juulil riigikogus vormistatud kui puudumine "muul põhjusel", lähetusraha ta enda sõnul ei saanud. Küll jooksis kongressil olles edasi Juuli riigikogu liikme palk.

Juul: liikmemaksu tasumine ravifirma poolt on tavaline praktika. "Minu arust on see täiesti tavaline, et ravimifirma maksab liikmemaksu, seda tehakse küll ja küll. Sellega pole kunagi probleeme olnud. Ülemaailmsed ja üleeuroopalised liikmemaksud on suhteliselt kallid. Kuid liikmemaksu tasumisel on konverentsidel osalemine soodsama hinnaga, samuti saadetakse kord kuus mulle teaduslik uroloogide ajakiri," selgitab ta.

Sotsiaalminister ütleb, et kui erialaselts pole kehtestanud muid reegleid, tuleb liikmemaks ikka arstil endal tasuda. "See on arstide liidu ja arstide liidu eetikakoodeksi küsimus. Loogiline on, et kui arst erialaseltsi kuulub ja põhikirjas on sätestatud liikmemaks, siis on enesest mõistetav, et liikmemaksu maksab inimene ehk siis liige ise. Mina maksan Reformierakonna liikmemaksu ise kinni. Üldine loogika näeb ette, et inimene maksab ise liikmemaksu," ütles Pevkur.

Ravimiameti peadirektori asetäitja Alar Irs ütles, et arsti eneseväärikus ei tohiks lubada liikmemaksu ravimifirmal tasuda. "Arstid saavad olla mis iganes erialaliidu või -organisatsiooni liikmed ning liikmemaks peaks olema taskukohane. See on meditsiini-spetsiifiline. Ma ei kujuta ette, et mingil muul erialal töötavate inimeste puhul oleks nii levinud see, et sektoris tegutsev ettevõte katab õhtusöögikulud või tasub klubi liikmemaksu," ütles Irs.

Juuli puhul ei ole küsimus aga ainult arstile sobivas käitumises. Kahelt ravimifirmalt võttis ta raha poliitikuna ehk ajal, kui oli ise riigikogu liige. Tal on võimalus pääseda ka uude riigikogusse, sest on valimistel saadud 883 häälega Reformierakonna asendusliige Järva- ja Viljandimaal.

Juul ise aga peab seda pigem positiivseks, et ravimifirmad tasusid tema eest liikmemaksu. "Ma ei tunne küll, et see kuidagi minu sõltumatust häiriks. Kui ma saan käia konverentsidel, teaduslikult täiendada, tuleb ajakiri koju - siis sellest võidavad kõik, ka patsiendid. Minu teadmised täienevad kogu aeg, tervishoid ja meditsiin on järjest uuenev. Iga kuu tuleb midagi uut. Pigem on see positiivne," rääkis ta.

Miks Juul riigikogu liikme palgast 1880 krooni ei maksnud? "Miks ma peaks seda riigikogu liikme palgast maksma? Need on kaks täiesti erinevat tegevust ju, üks on meditsiin, teine riigikogu. Iga asja kallal saab norida, kuid see pole mingi erand. Aastamaksud, teaduskirjanduse eest maksab ravimifirma - see on väga levinud. Mis selles halba on?" küsib Juul vastu.

Juul ei leia, et ravimifirma lahke käsi liikmemaksu tasumisel õõnestaks arsti sõltumatust. "See on kuidagi imelik arusaam. Miks te arvate, et kui ravimifirma midagi kinni maksab, on arst kohe sõltuv?"

Seda teevad ju paljud teised firmad ka, ega ma pole ainult ühest firmast sõltuv. Ühte asja toetab üks firma, teist teine," räägib Juul. "Kui ravimi puhul on turumonopol, siis arst kirjutab välja seda, mis on parim. Paljudele haigetele olen andnud kolme ravimit proovida, ja lasknud siis valida, mida pikemaks raviks välja kirjutada. Huvitaval kombel sama toimeaine rohtude puhul on erinevus, haige valib välja temale sobiva," lisab ta.

Reedel kirjutas Äripäev, et iga neljas Eesti arst käib ravimifirmade kulul koolitusreisdel, mis sageli toimuvad eksootilistes paikades. Arstid kasutavad neid kinnimakstud reise ka puhkuseks, jäädes sihtkohta kauemaks. Samuti kasutavad ravimifirmad arstide mõjutamiseks luksuslikke õhtusöökide korraldamist.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles, et arstide koolitusreisid on maailmas üldlevinud praktika, sest uusi ravimeid, tehnoloogiaid tuleb tutvustada.

"Mis puudutab arstide teadmiste laiendamist, siis on see kindlasti vajalik. Iseasi see, kuidas ja keda kutsutakse ning kuidas selle eest tasutakse," ütles Pevkur. "Kindlasti võiks ravimitootjatel olla kindlamad ja ühtsemad seisukohad, milliste kriteeriumide alusel arstid koolitusreisidele saavad," lisas ta.

Küsimusele, kuidas saab patsient olla kindel arsti erapooletuses, vastas Pevkur: "Üks samm, mis riik on läbipaistvuse tegemiseks teinud, on digiretsept. Haigekassa näeb, milliseid ravimeid on arstid välja kirjutanud. Sealt on näha ka, kas mingite ravimite puhul on väärkasutamisi või mitte. Patsient peaks arsti käest küsima toimeainet ja arst peab kirjutama välja ravimi toimeainepõhiselt. Seaduse tasandil ei tohiks korruptsioonivõimalust üldse tekkida," selgitas Pevkur.

Omaosalus distsiplineeriks. Reedel ilmunud Äripäev tegi juhtkirjas ettepaneku, et arstide koolituskulude katmiseks loodaks kultuurkaptialiga sarnane sihtkapital, mis otsustaks arstide avalduste alusel koolitusreiside finantseerimise. Pevkur ei toeta seda ideed.

Haigekassa juht Hannes Danilov pakub reedeses Äripäevas tõstatatud probleemile lahenduseks arstidele omaosaluse kehtestamist. "Ühest varianti siin pole, tegemist on ülemaailmse probleemiga," ütles Danilov. Tema sõnul võiks arstidel koolitusreiside puhul olla omaosalus. "Omavastutus distsiplineerib," lisas ta.

Arstide liidu eestseisuse ja eetikakomitee liige Indrek Oro rääkis reedel ilmunud Äripäevas, et Rootsi kolleege kohtab koolitusreisidel harva, sest Rootsis ei tohi sponsorosa olla üle 40%. Arstidel on võimalik koolitussummade arvel tulumaksukoormust vähendada. "See pole parem variant," ütles Oro, sest piirangute tõttu Rootsi arstid ravimifirmade koolitusreisidel sagedasti ei käi.

Danilovi sõnul ei saa ravifirmadele dikteerida, kuidas firma omavahendeid kasutab. "Samas olen ma kindel, et välismaised koolitused on vajalikud ja meie ei jõua neid kinni maksta," märgib ta.

Danilov lisab, et koolituskutseid saab pidevalt ka tema, kuid reeglina ta neil ei käi. "Mulle saadetakse pidevalt koolituskutseid, näiteks Miamisse," ütles Danilov.

Arstide koolitusreisid on kahe otsaga asi. Ühtepidi on see korruptsiooninähtus. Teisalt, arstidel on koolitust vaja. Iseasi, kas peab neid nii kaugele viima, või üldse Eestist eemal ja miks mitte näiteks kirjalikuks vormis ei või koolitada? Meie näeme, et see on ravimifirmade müügitöö võte. Samas on arstide eetikaküsimus, kuidas nad sellele reageerivad. Minu teada käivad ravimifirmade esindajad pärast reisi koputamas arstide südametunnistusele, kui nad pole vajalikul hulgal nende ravimit välja kirjutanud. See on tavapärane müügitöö, mida me ei saa pahaks panna, kuid see jätab patsientidele väga piiratud valikuvõimaluse. Kui arst peaks oma raha eest valima, valiks ta kõige soodsama võimaluse. Praegu on tõesti rahaloopimine.

Ka saame me väga sageli inimestelt kaebusi, et arst on jälle koolitusel.