Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Uusehitistes kummitavad ehitusvead

Lemmi Kann 14. märts 2011, 00:00

"Teema on aktuaalne ja vägagi valus," vangutab Ober-Hausi Kinnisvara ASi juhatuse liige Tarmo Kase pead. Uusehitiste "veavalikus" on terve rida muudki ehituslikku praaki, millest ükski endast ennetavalt märku ei anna.

Seaduse järgi on korteriostjal õigus esitada nõue arendaja vastu ning teha saab seda viie aasta jooksul ehitise valmimisest. Advokaadibüroo Hedman Partners advokaat Liisa Linna selgitab, et garantiiaeg, mil kehtib eeldus, et puudus ehitisel on tekkinud kas ebakvaliteetse ehitamise, ehitustoodete või projekti vigade tõttu, on kaks aastat ehitamise lõppemise päevast arvates. "Ehitise garantii kestuse ajal ilmsiks tulnud ehitusvead on ehitusettevõtja kohustatud kõrvaldama ning vaid siis, kui ehitusettevõtja suudab tõendada, et vead ei ole tekkinud tema tõttu, vabaneb ta sellest kohustusest. Kui esimesed kaks aastat ehitise valmimisest on möödas, siis järgneva kolme aasta jooksul lasub vigade tõendamiskohustus omanikul."

Kadunud arendajad ja kuumad kartulid. Kui seaduse järgi oleks kõik nagu lihtne ja selge, siis praktikas võib asi tunduvalt keerulisemaks ja n-ö kuumaks kartuliks osutuda. "Kuna buumiaegsetest arendajatest ja ehitajatest on suur osa praeguseks oma tegevuse lõpetanud, siis suhteliselt tihti seisavad heausksed kliendid fakti ees, et probleemi ilmnedes pole ettevõtjate hingekirjas enam ei arendajat-müüjat ega ehitajat," nendib Kase.

Resümee - kui ostad hallitanud leiva ja pagar järgmisel päeval ära sureb, pole enam kellelegi kaevata.

Linna märgib, et nendel juhtudel, kui ehitusettevõte on likvideeritud või keeldub viga tunnistamast, tuleb ostjal nõue esitada korteri müüja vastu. Samuti jääb müüjale vastutus perioodi eest, mil müügiobjekt oli müüja valduses ning mil ehitisel võisid selle valest hooldamisest või hooldamata jätmisest tekkida puudused.

Vihm elutoas ei vasta lepingutingimustele. Edvin (perekonnanimi toimetusele teada - toim) avastas pool aastat pärast korteriostu, et kevadine sula toob kaasa "vihmasaju" elutoas - talvel kogunenud lumi ja jää otsivad seinakonstruktsioonide vahelt väljapääsu. Lisaks ka arktilise kliimaga magamistuba ning ventilatsioonita vannituba, mille dušinurgas voolab vesi igale poole mujale, välja arvatud äravooluava. Korter osteti kinnisvarabüroolt viimase omandina, kes aga ei ole nõus väitega, et ehitusvead olid olemas juba müügi hetkel. Appi tuli kutsuda jurist.

"Müüja on müünud korteri lepingutingimustele mittevastavana. Loomulikult ei kirjutata lepingus ju lahti, et vihma ei tohi sisse sadada ega sammal nurgas kasvada - see on tervemõistuslik eeldus, mida ka riigikohus on oma lahendites välja toonud," räägib Pindi Kinnisvara Õigusbüroo jurist Margus Sardis, kes soovitab pingutada selle nimel, et saavutada müüjaga kohtueelne kokkulepe ilmnenud puuduste likvideerimise hüvitamises, seda kas või kompromissi hinnaga. Sellisel juhul säästetakse palju energiat, aega ja raha, mis kohtuskäimisele kuluks. Lisaks tuleb meeles pidada, et kohus ei rahulda mitte kõiki avaldusi.

Kui ei suudeta jõuda ühisele arusaamisele vigade olemuses või tekkimise ajas, siis tuleks tellida ekspertiis. Sardis rõhutab, et see ei ole kindlasti kokkuhoiu koht ning ekspertiis tuleb tellida usaldusväärselt firmalt, kelle kompetentsis pole alust kahelda. Järgmiseks tuleb arendajat või müüjat informeerida ekspertiisi tulemustest.

"Kui arendaja ei reageeri või ei likvideeri puudusi, tuleb võtta soovitavalt kolm pakkumist firmadelt, kes võiksid puuduse likvideerida. Mõistlikuma pakkumise alusel tehakse remonditööd ning nõue esitatakse edasi arendajale. Kui arendaja ei nõustu nõuet rahuldama, pöördutakse kohtusse," annab Tarmo Kase asjade käigust ülevaate.

Kogu see protsess alates ekspertiisist kuni remonditöödeni võib Sardise sõnul aega võtta kuid, mistõttu on kõige parem enne korteriostu korralik taustauuring teha.

Kuigi kõik vaidlused seoses ehituslike puudustega kuuluvad lahendamisele müüja ja korteri omaniku vahel, saab viimane volitada ka korteriühistut enda huve esindama. Advokaat Liisa Linna rõhutab, et automaatselt ei teki ühistul õigust esitada hagi ka siis, kui tegemist on ühistu liikmete ühiste huvidega.

"Korteriühistu saab koguda kokku kõigi korteriomanike mured, tellida vajadusel ekspertiisid ja pidada läbirääkimisi ehitajaga. Kohtuvaidluse vältimatuse puhul võib ühistu oma volitused üle anda advokaadile, kes korteriomanike ühiseid huve edasi kaitseb," ütleb Linna ja lisab, et suuremate korterelamute puhul on selline tegutsemisviis kindlasti mõistlik, kuna kõigi korteriomanike allkirju mitmetele nõudekirjadele ja dokumentidele koguda on keeruline.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:49
Otsi:

Ava täpsem otsing