Tragöödia paneb Jaapani proovile

Fredy-Edwin Esse 15. märts 2011, 00:00

Kohalike ametivõimude teatel võib maavärina- ja tsunamiohvrite arv tõusta enam kui 10 000 inimeseni, miljonid inimesed olid eile vee ja elektrita ning insenerid pingutasid meeleheitlikult, et kahjustada saanud tuumajaamades hullemat ära hoida.

Peaminister Naoto Kan võrdles purustuste ulatust II maailmasõja tagajärgedega. "Meie riigi ees seisab suurim kriis pärast II maailmasõja lõppu 65 aastat tagasi," ütles ta.

Kindlustuskahjudeks hinnati eilse seisuga 35 miljardit dollarit, mis on sama palju kui terve maailma kindlustuskahjud läinud aastal kokku.

"See maavärin on majandust mõjutanud väga laialt ja ilmselt ületab majanduskahjude summa Kobe maavärinast tekkinud 20 triljoni jeenist (240 miljardit dollarit) kahju," ütles Jaapani majandusminister Kaoru Yosano agentuuri Bloomberg vahendusel.

Nomura pank prognoosis eile, et Jaapani SKP väheneb katastroofi tõttu 0,3%. Pikemas perspektiivis on mõju majandusele tõenäoliselt vastupidine - purustatud tehased, hooned ja infrastruktuur tuleb uuesti üles ehitada. Jaapan on suuruselt kolmas majandusruum maailmas ja kui see riik taastustöödele kulutab, siis kiirendab see majanduskasvu nii Aasias kui ka mujal maailmas. Suureneb nõudlus toorme järele, mis omakorda lisab maailmamajanduses inflatsioonilist survet.

Taastustööd lähevad kalliks, ent esialgu nende maksumus veel suurtes võlgades Jaapanit eelarvekriisi ei vii, prognoosis eile reitinguagentuur Moody's, mis muutis läinud kuul Jaapani Aa2 reitingu väljavaate just suure võlakoorma tõttu negatiivseks.

"Oleme jätkuvalt seda meelt, et turg on valmis valitsust finantseerima," ütles asepresident Tom Byrne. "Samas võib see "kohtupäeva" lähemale tuua, mil turg ühel hetkel Jaapani võlakirjade ostmisel kahtlema lööb," lisas ta.

Suur riigivõlg. Jaapani avaliku sektori võlg ületab riigi viie triljoni dollari suuruse SKP juba kaks korda ning on arenenud riikide hulgas kõrgeim.

Üks maavärina mõjusid väljaspool Jaapanit oli see, et mitme Jaapanist näiteks terast või kõrgtehnoloogiliste seadmete komponente ostava ettevõtte tarneahel löödi segamini. Mitu Jaapani tehast on tulnud maavärina kahjustuste tagajärjel sulgeda, teiste tööd häirivad elektrikatkestused, mis jäävad Tokyos ja selle ümbruses kestma ilmselt veel nädalateks. Eriti tunnetavad selle mõju Lõuna-Korea pooljuhtide tootjad ja laevaehitajad.

"Maavärin on hinnanguliselt kahjustanud 20% Jaapani terasetootmise võimsustest," ütles Hyundai Securitiesi analüütik Kim Hyun-tae agentuurile Reuters. Nii Nippon Steel kui ka JFE Steel on pidanud osas tehastes tootmise peatama. "Jaapani näol on tegemist maailma ühe suurema tootjaga, mis ekspordib 40% toodangust. Samal ajal kasvab taastamistööde jaoks nõudlus terase järele."

Kulla hind tõuseb. Maailmaturgudel oli eile näha, et Jaapani maavärin jahutas investorite riskijulgust, kergitades kulla hinda.

"See on hea pinnas lähiajal kulla hinna jätkuvaks tõusuks," kirjutas UBSi analüütik Edel Tully panga kliendikirjas. "Nagu oleme varemgi öelnud, ei ole teist vara liiki, mis emotsioonidest nii mõjutatav on nagu kuld, ja emotsioonid on praegu laes." Pank tõstis kulla hinna ühe kuu prognoosi varasemalt 1375 dollarilt 1450 dollarile ühe untsi eest. Enne New Yorgi börsi avanemist kerkis kulla hind 0,5%, 1427 dollarile untsist.

Vastupidiselt oli liikumas toornafta hind. Maailma ühes suurimas majanduses on esialgu nõudlus nafta järele vähenenud, mistõttu hinnatõususurve annab järele. Ent paljud kardavad, et nafta hind hakkab taas tõusma, kuna tuumaenergia ärakukkumisel otsitakse alternatiivseid energiaallikaid, eriti maagaasi ja naftat.

Tähelepanelikult jälgivad turud ka Jaapani investorite käitumist, kes on olnud ühed suuremad USA võlakirjade ostjad. Tõenäoline on, et taastustööde rahastamiseks Jaapanis tehakse osa investeeringud rahaks. Sarnaselt käitusid Jaapani firmad ja kindlustusseltsid 1995. aasta Kobe maavärina järel. Kui aga toona moodustasid Jaapani investeeringud välismaistesse varadesse vaid 16% SKPst, siis praegu on see osakaal 57%. Nii oleks tegemist oluliselt suuremate mõjudega.

Maavärina tagajärjel Jaapani tuumareaktorites tekkinud probleemid võivad pidurdada tuumaenergia uut tulemist kogu maailmas ja sundida riike plaane ümber vaatama.

"Kindlasti, ei kahtlegi," vastas majandusministeeriumi asekantsler Einari Kisel eile küsimusele, kas ka Eesti oma tuumajaama plaanid võivad tagasilöögi saada. "Avalikkuse toetus potentsiaalsele tuumajaamale on kindlasti palju väiksem." Telepilt Fukushima tuumajaamas laupäeval ja eile toimunud plahvatustest sööbib inimeste mällu ja tuletab taas meelde, et kõiki ohte on võimatu ette näha.

Protestid Saksamaal. Saksamaal protestis nädalavahetusel Stuttgardis ligi 60 000 inimest, et mõjutada valitsust loobuma läinud sügisel tehtud otsusest pikendada olemasolevate tuumajaamade käitusaega. Nädalavahetusel Berliinis toimunud kriisiistungi järel andis kantsler Angela Merkel korralduse viia kõigis Saksa tuumajaamades läbi erakorraline ohutuse kontroll. Tuumateema tõstatumine vahetult enne otsustavaid valimisi Baden-Württenbergi liidumaal on kantslerile sisepoliitikas järjekordne tagasilöök.

Ka Soomes, mis on tuumaenergeetika taassünnil Euroopas esirinnas, võib tuumaohutusest saada valimisteema. Juba on uut arutelu nõudnud nii vasakleer kui ka rohelised. Rahandusminister Jyrki Katainen manitses siiski ära ootama - Jaapani sündmused on alles liiga värsked, et sellest Soome energiapoliitikas põhjapanevaid järeldusi teha.

Soomes väiksem oht. Ajalehe Helsingin Sanomat küsitletud ekspertide sõnul on Jaapani reaktoreid tabanud õnnetus Soomes väga ebatõenäoline. Reaktorid on kõik küll mere rannal, kuid merepind peaks tõusma 3,5 meetrit, et jaamadele ohtu põhjustada.

Rida riike maailmas on plaaninud panustada tuumaenergeetikale, et vähendada CO2 heitmeid ja fossiilsete kütuste tarbimist. Maailma tuumaassotsiatsiooni andmeil on kavandamisel 324 reaktorit, neist lõviosa väljaspool Euroopat. Jaapani sündmused võivad uute reaktorite ehitamise indu jahutada, mis tähendaks kasvavat nõudlust muu hulgas Liibüa, Venemaa ja Katari gaasi järele.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:49
Otsi:

Ava täpsem otsing