Jaapani maavärin raputas finantsmaailma

Investorite meelestatus esmaspäeval oli üdini negatiivne. Purustuste ja kahjude selgumisel asusid nii kodumaised kui välisinvestorid Jaapani aktsiaid müüma, mille tulemusel kukkus Nikkei 225 indeks 6,18%, 9620,49 punktini. FactSet Researchi andmeil on tegu suurima päevase kukkumisega pärast 2008. aasta 2. detsembrit ehk keset finantskriisi tippu, kui Nikkei indeks kukkus 6,4%. Päeva peale kaubeldi rekordilise 4,88 miljardi aktsiaga. Laialdasem Topix indeks kukkus koguni 7,49%, 846,96 punktini.

Massilisele müügipaanikale vastas Jaapani keskpank rekordilise ühepäevase rahasüstiga, pumbates rahaturgudele päevaga 183 miljardit dollarit, eesmärgiga peatada aktsiate langemine ja vähendada krediidiriski. Lisaks käivitab riik varade kokkuostu programmi mahus 122 miljardit dollarit, mille eest ostetakse riigi võlakirjadest kuni börsil kaubeldavate fondideni välja.

„Katastroof vähendab lühiajaliselt Jaapani sisemajanduse koguprodukti ja keskpank soovib leevendada deflatsioonilist mõju läbi likviidsuse suurendamise,“ ütles Nomura Holdingsi ökonomist Tomo Kinoshita Bloombergile.

Veidi üllatava arenguga pole investorid teistel maailma aktsiaturgudel järginud Jaapani eeskuju ja reaktsioon on olnud üllatavalt leebe. Aasia suuremad turud olid esmaspäeval hoopis kergelt plussis ja näiteks Lõuna-Korea autotootjate ning elektroonikafirmade aktsiad tõusid, sest nende Jaapani konkurentide tehased seisid. Euroopa aktsiaturud kõikusid punase ja rohelise piirimail, samas kui Hispaania IBEX 35 indeks tõusis ligi 2%. Ühendriikide aktsiaturgude futuurid viitasid negatiivsele avanemisele.

Sektoritest sai kõva hoobi autotööstus, kus Toyota Motor kukkus 7,93% ning Mitsubishi Motors 11,82%. Mõistagi kukkus ka tuumajaamadega seotud ettevõtete aktsiad ning suured tööstusettevõtted nagu Toshiba, Hitachi jpt. Kukkujate hulgas oli oma osa mängida ka kindlustusfirmadel, kus näiteks Tokio Marine Holdings odavnes 12,4%.

Toimunud arengutele on teravalt reageerinud ka Jaapani jeen, mis hakkas järsult kallinema, sest investorid otsisid aktsiate asemele kindlat investeeringut (safe haven). Sama toimus ka 1995. aastal Kobe maavärina järel. Toona asusid tootjad, kindlustajad ja finantsinvestorid välismaist vara maha müüma ja tõid raha kodumaale, et katta ülesehitusega seotud kulusid ja portfelli kahjusid. Jaapani investorid ostsid aastatel 2005-2010 ühtekokku 1,25 triljoni dollari eest välismaiseid varasid, millest osa tuleb nüüd kindlasti maha müüa.

Jaapani rahandusministeerium hoiatas ka võimaliku interventsiooni eest juhuks kui saareriigi valuuta peaks tugevnema hakkama, kirjutas uudisteagentuur Reuters. „Vajadusel astuvad ametivõimud otsustavaid samme,“ oli ajakirjanikele antud rahandusministeeriumi sõnum. Riigi rahandusminister Yoshihiko Noda sõnul on hetkel aeg jälgida Jaapani jeeni liikumisi.

Ühe Jaapani valitsusametniku sõnul ollakse mures Jaapani jeeni tabavate spekulatiivsete rünnakute pärast, kuna osa spekulante soovib vahendeid valimata suruda jeeni tugevamaks. Juttude ilmnemisel esmaspäeva keskpäeval keskpanga võimaliku interventsiooni kohta tõi jeeni nelja kuu tipust alla tagasi ning jaapanlaste valuuta odavnes 13 suurima valuuta vastu 16st. Dollar võrdus eile pärastlõunal 82,07 jeeniga.

Autor: Fredy-Edwin Esse, California, Silvia Kruusmaa