Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tragöödia paneb Jaapani proovile

15. märts 2011, 06:44

Esmalt maavärin, siis tsunami ja nüüd tuumakatastroofi oht – maailma kolmas suurim majandusruum on silmitsi ränkade katsumustega.

Kohalike ametivõimude sõnul võib maavärina ja tsunami ohvrite arv tõusta enam kui 10 000 inimeseni, miljonid inimesed olid eile vee ja elektrita ning insenerid pingutasid meeleheitlikult, et kahjustada saanud tuumajaamades hullemat ära hoida.

Peaminister Naoto Kan võrdles purustuste ulatust II maailma sõja tagajärgedega. “Meie riigi ees seisab suurim kriis pärast II maailmasõja lõppu 65 aastat tagasi,” ütles ta.

Kindlustuskahjudeks hinnati eilse seisuga 35 miljardit dollarit, mis on sama palju, kui terve maailma kindlustuskahjud läinud aastal kokku.

“See maavärin on majandust mõjutanud väga laialt ja ilmselt ületab majanduskahjude summa Kobe maavärinast tekkinud 20 triljoni jeenist (240 miljardit dollarit) kahju,” ütles Jaapani majandusminister Kaoru Yosano agentuuri Bloomberg vahendusel.

Nomura pank prognoosis eile katastroofist Jaapani SKP langust 0,3%. Pikemas perspektiivis on mõju majandusele tõenäoliselt vastupidine – purustatud tehased, hooned ja infrastruktuur tuleb uuesti üles ehitada. Jaapan on suuruselt kolmas majandusruum maailmas ja kui see riik taastustöödele kulutab, siis kiirendab see majanduskasvu nii Aasias kui ka mujal maailmas.  Suureneb  nõudlus toorme järele, mis omakorda lisab maailmamajanduses inflatsioonilist survet.

Taastustööd lähevad kalliks, ent esialgu nende maksumus veel suurtes võlgades Jaapanit  eelarvekriisi ei vii, prognoosis eile reitinguagentuur Moody’s, mis muutis läinud kuul Jaapani Aa2 reitingu väljavaate just suure võlakoorma tõttu negatiivseks.

“Oleme jätkuvalt seda meelt, et turg on valmis valitsust finantseerima,” ütles asepresident Tom Byrne. “Samas võib see “kohtupäeva” lähemale tuua, mil turg ühel hetkel Jaapani võlakirjade ostmisel kahtlema lööb,” lisas ta.

Jaapani avaliku sektori võlg ületab riigi viie triljoni dollari suuruse SKP juba kaks korda ning on arenenud riikide hulgas kõrgeim.

Mõjudest väljaspool Jaapanit lõi maavärin segi mitmete ettevõtete tarneahela, mis ostavad Jaapanist näiteks terast või kõrgtehnoloogiliste seadmete komponente. Mitmed Jaapani tehased on tulnud maavärina kahjustuste tagajärjel sulgeda, teiste tööd häirivad elektrikatkestused, mis jäävad Tokios ja selle ümbruses kestma ilmselt veel nädalateks. Eriti tunnetavad selle mõju Lõuna-Korea pooljuhtide tootjad ja laevaehitajad.

“Maavärin on hinnanguliselt kahjustanud 20% Jaapani terasetootmise võimsustest,” ütles Hyundai Securities analüütik Kim Hyun-tae agentuurile Reuters. Nii Nippon Steel kui JFE Steel on pidanud osades tehastes tootmise peatama. “Jaapani näol on tegemist maailma ühe suurima tootjaga, mis ekspordib 40% toodangust. Samal ajal kasvab taastamistööde jaoks nõudlus terase järele.”

Maailmaturgudel oli eile näha, et Jaapani maavärin jahutas investorite riskijulgust, kergitades kulla hinda. “See on hea pinnas lähiajal kulla hinna jätkuvaks tõusuks,” kirjutas UBSi analüütik Edel Tully panga kliendikirjas. “Nagu oleme varemgi öelnud, ei ole teist vara liiki, mis emotsioonidest nii mõjutatav on nagu kuld ja emotsioonid on praegu laes.”

Pank tõstis kulla hinna ühe kuu prognoosi varasemalt 1375 dollarilt 1450 dollarile ühe untsi eest. Enne New Yorgi börsi avanemist kerkis kulla hind 0,5%, 1427 dollarile untsist.

Vastupidiselt oli liikumas toornafta hind. Maailma ühes suurimas majanduses on esialgu nõudlus nafta järele langenud, mistõttu hinnatõusu surve annab järele. Ent paljud kardavad, et nafta hind hakkab taas tõusma, kuna tuumaenergia  ärakukkumisel otsitakse alternatiivseid energiaallikaid, eriti maagaasi ja naftat.

Tähelepanelikult jälgivad turud ka Jaapani investorite käitumist, kes on olnud ühed suuremad USA võlakirjade ostjad. Tõenäoline on, et taastustööde rahastamiseks Jaapanis tehakse osad investeeringud rahaks. Sarnaselt käitusid Jaapani firmad ja kindlustusseltsid 1995. a Kobe maavärina järel. Kui aga toona moodustasid Jaapani investeeringud välismaistesse varadesse vaid 16% SKPst, siis praegu on see osakaal 57%. Nii oleks tegemist oluliselt suuremate mõjudega.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. March 2011, 15:39
Otsi:

Ava täpsem otsing