Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Väike palk tapab

Tanel Raig 16. märts 2011, 00:00

Autojuhtide ühingu MTÜ Profid AJ juhatuse liige Guido Kapp kinnitab, et 18 infarkti surnud autojuhti on Euroopa Liidu ametlik statistika. Tööinspektsioon infarkti surnud autojuhtide arvu ei kinnita. Töösuhete osakonna peajurist Annely Lind ütleb, et juhtumid, kus töötaja saab tööajal infarkti, ei jõua tööinspektsiooni, sest neid ei loeta tööõnnetusteks, vaid töötaja terviserikkeks. Nende seost töö või üleväsimusega ei uurita.

Kapi väitel on autojuhtide surmade taga just magamatus, ülekoormus ja vähene söök. "Päevaraha, mis antakse, arvestatakse palgana. Et oleks võimalik peret üleval hoida, siis seda ei kasutata," ütleb Kapp.

Autojuhid sõidavad tema väitel mitme töö- ja puhkeaega arvestava sõidumeeriku kettaga. Tegelik ketas on tema ütlusel lõhki sõidetud kui ekvaatoripäike. Kahel kolmandikul autojuhtidest on kabiinis aparaat, mis joonistab vajalikke kettaid, räägib Kapp. Politsei peab uskuma, mis talle esitatakse, sest õigust kabiini läbi otsida politseil ei ole.

Kapp soovitab kõigil juhtidel, kellel võimalik, põgeneda paremaid tingimusi otsima välismaale. Vaid seal saab autojuht tema kinnitusel teenida konkurentsivõimelist palka. Kapp ise töötab Münchenis asuvas firmas autojuhina juba 1997. aastast ning tema päevapalk on koos komandeeringutasudega praegu 120 eurot. Reise Venemaale premeeritakse lisatasudega.

Eelmisel aastal aitas autojuhtide ühing välismaale tööle 40 juhti. Viimase 20 aasta jooksul on Kapi andmetel Euroopasse tööle registreeritud 1700 töö- ja elamisloaga Eesti juhti. Paljud töötavad seal tema sõnul ka mustalt.

Näiliselt autojuhte jagub. Eesti juhtide välismaale suundumine ja kasvav väliskaubandus on tekitanud autojuhtide defitsiidi. Õigemini väidavad veofirmad, et neil ei ole sobivaid mehi autorooli taha võtta, samas ütlevad tööotsijate andmebaaside haldajad, et autojuhtidest puudust pole.

Äripäev kirjutas juba möödunud aasta oktoobris ASist Hert Transport, kes oli valmis tööle võtma kuni 500 autojuhti, pakkudes palgaks 12 000 krooni. Suurt tunglemist firma ukse taha ei tekkinud.

OÜ CV Keskus turundusjuht Laura Tammeorg ütleb, et neil on autojuhtide tööpakkumistele kandidaate piisavalt. Andmebaasis on autojuhi ametikohale registreeritud 9653 CVd. Paljudel juhtidel on Tammeoru sõnul töökoht praegu küll olemas, kuid CV hoitakse aktiivne, et olla kursis paremate pakkumistega ja sobiva pakkumise korral kandideerida.

Samasugused andmed on CV Online'il. Selle turundusjuht Heikko Gross ütleb, et nende andmebaasis on ametisooviga "autojuht" üle 3150 inimese. Samas möönab ta, et kõik nad ei soovi saada ega sobi kaugsõidujuhtideks.

Töötukassa autojuhte peljatakse. Ka töötukassast teatatakse, et autojuhtidest neil puudust pole. Veebruari lõpus oli neil töötuna arvel 845 autojuhti, kellest 395 on töötanud autojuhina vähem kui kuus kuud tagasi ja 578 on veoautojuhina olnud ametis vähem kui aasta tagasi. Lisaks on töötukassa autojuhte usinalt juurde koolitanud - 2010. aastal 745 autojuhti, kellest osa ootab tööpakkumisi siiani.

Tööturukoolituse teenusejuht Karin Andre kinnitab, et kui tööandja ei leia nende kaudu endale sobivat töötajat, on töötukassa valmis autojuhte juurde koolitama. Ta märgib, et töölesaamise peamine takistus seisneb töökogemuse puudumises, vähesuses või aegumises. Selle jaoks on töötukassal välja pakkuda praktikateenus. "Enamasti on autojuhtidel siiski kogemusepagas olemas ja eelnev väljaõpe olnud piisavalt praktiline," kinnitab Andre.

Teised aga kirtsutavad töötukassast tulijate peale nina. "Need inimesed, kelle oleme saanud, on meile pigem peavalu kui kasu toonud," lausus Hert Transpordi juhatuse esimees Tarmo Tšernjavski möödunud aasta oktoobris töötukassa kaudu tulnud autojuhtide kohta.

"Töötukassast tuleb igasuguseid üritajaid, kelle seas on ka tublisid mehi, aga kogemust üldiselt napib," nendib Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu esimees Peep Peterson.

Kõik tahavad koolitada. Nii üritavadki kõik osapooled välja mõelda oma koolitusi. Tšernjavski kinnitas toona, et paneb kokku programmi, et luua autokool. Autoettevõtete Liit osaleb Kehtna rasketehnika kompetentsikeskuse loomise projektis. Kompetentsikeskusesse tuleks ka veoauto sõidu- ja töösimulaator ning ette valmistataks kutselisi veoautojuhte. Täiendusõpe hakkaks toimuma praktilises väljaõppekeskkonnas.

Guido Kapp on kokku viimas Viljandi kutsehariduskeskust ja ülemaailmset professionaalsete autojuhtide kutseliitu UICR, et alustada autojuhtide koolitamist nende programmi järgi.

Seega tahavad kõik autojuhte juurde koolitada, kuigi töötajate ja tööpakkumiste vahendajad kinnitavad, et autojuhte on piisavalt. Kõrvaltvaatajad leiavad, et autojuhtide põua põhjus on pakutavas palgas.

Saksamaa veofirmas 120 eurot päevas teeniv Guido Kapp ütleb, et tuleks Eestisse tagasi, kui siin makstaks 96 eurot päevas. "Eesti firma ütleks mulle selle peale, et olen lolliks läinud. Neil on odavamalt töötavaid juhte küll," nendib Kapp. Kõik ei saa välismaale tööle põgeneda, kas või perekondlikel põhjustel.

Veofirmade juhid tunnistavad, et surve palkadele on kasvanud. Konkurentsivõimeline netotasu rahvusvahelistel vedudel on nende hinnangul praegu 1000-1100 eurot kuus, kuid see on juba koos komandeeringu päevarahaga. "Nende töötasudega oleme Läti, Leedu ja Poola vedajatega võrreldes konkurentsist väljas," väidab ühe veofirma juht.

Ilmselt on Eesti firmad olukorrale siiski lahenduse leidnud. "Nägin autode peatuspaigas Eesti numbrimärkidega veokit," räägib Kapp. "Läksin uudistama. Haagise tagant tuli välja juht ja teatas rõõmsalt: "A ja rumen." Rumeenlasele maksti koos päevarahaga 6700 krooni kuus. Ta oli õnnelik, sest Rumeenias ei näe ta sellist raha kunagi, jutustab Kapp.

Tema väitel on Euroopast kaupa vedavate Eesti firmade autode roolis enam kui tuhat välismaalasest juhti.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:09
Otsi:

Ava täpsem otsing