Eesti vaidleb kriisiabi osa üle

„Valemist sõltub, kas Eesti osalus hakkab 500 miljardi euro suuruse laenumahuga Euroopa Stabiilsuse Fondis (ESM) olema vähem või rohkem kui 10% SKPst (1,45 mld eurot – toim),“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi eile pärast Euroopa Liidu rahandusministrite kahepäevast kohtumist, tahtmata konkreetseid summasid nimetada.

Eesti on teinud ettepaneku arvutada riikide osaluste jagunemine euroala kriisifondides kas SKP või rahvusliku kogutulu põhjal, mitte n-ö Euroopa Keskpanga valemi alusel, mis võtab arvesse elanike arvu. „See tähendaks meilt proportsionaalselt väga suurt panust,“ põhjendas Ligi, miks Eesti taotleb valemi muutmist. „Protsendina SKPst võib vahe suurima ja väikseima majandusega riigi panuste vahel olla kahekordne.“Küsimus ei huvita üksi euroala vähem jõukaid riike, vaid ka teisi liikmesriike, kellel rahaliiduga liitumine alles ees. „Nihe paremuse poole on olemas,“ ütles Ligi. Juba on tänu Eesti algatusele laual mitu valikuvarianti. „Meie arvates on nii õiglane ja see on kooskõlas meie huvidega,“ ütles Ligi.

Eesti puhul on valemi muutmine aktuaalne euroala n-ö püsiva kriisifondi (ESM) loomisel, mis hakkab tööle 2013. aastast. Läinud aasta mais loodud ajutise kriisifondi (EFSFi ehk Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi)  puhul oleme „rongist maha jäänud“.Selle abimehhanismiga ei ole Eesti veel liitunud, kuna EFSF, millest on tänaseks abi saanud Iirimaa, loodi enne Eesti euroala liikmeks saamist. Niisamuti ei osale Eesti praegu veel ka Kreeka abistamises, sest seegi abipakett pandi kokku enne selle aasta 1. jaanuari. Põhimõtteline liitumislubadus on aga antud. „Meie liitumine (EFSF-iga toim.) on läbirääkimiste küsimus ja riigikogu otsuse küsimus,“ ütles Ligi. „Nii nagu on seda ka ESM.“

Lisakohustused edasijõudnutele ja leevendus hädas riikideleEuroopa kriisifondide osas tegid euroala valitsusjuhid läinud reedel alanud ja laupäeva varahommikul lõppenud maratontippkohtumisel mitmeid olulisi otsuseid.Nii otsustati ära, et euroala riikidel tuleb võtta täiendavaid kohustusi, et viia euroala ajutise kriisimehhanismi tegelik laenuvõime 440 miljardile eurole. Kas selleks tuleb anda lisagarantiisid või eeldab see tippreitinguta euroala riikidelt sularaha sissemakseid, selles tehnilisi detaile lihvinud rahandusministrid veel kokkuleppele ei jõudnud.

„Need küsimused on veel lahtised,“ möönis eurogrupi juht Jean-Claude Juncker euro kohtumisele järgnenud pressikonverentsil, nentides, et arvab sisetunde põhjal siiski, et lahendus on pigem garantiides. Tulevaks esmapäevaks on Juncker kokku kutsunud eurogrupi rahandusministrite uue kohtumise, et viimased detailid paika panna. Lahtine on ka see, kui kiiresti kriisifondi tegelik laenuvõimekus peaks kasvama.

Samuti kordasid euroala valitsusjuhid, et 2013. aastast loodava euroala püsiva kriisimehhanismi (ESM) maht saab olema 500 miljardit eurot. Nüüd on euroalal vajadusel võimekus välja aidata ka Portugal ja Hispaania.Turgudele üllatusena leppisid valitsusjuhid kokku ka kaks uut abinõu euroala võlakriisi lahendamiseks.

Nii sai euroala kriisifond volitused osta euroala raskustes riikide võlakirju, kuid seda mitte järelturult, nagu oleks soovinud Euroopa Keskpank, vaid emitendi käest. Sellega aidatakse otseselt rahastada hädas riigi eelarvedefitsiiti ning see peaks ära hoidma võlakirjaemissiooni võimaliku läbikukkumise ohu.Teiseks otsustati kärpida raskustes riikidele antud abilaenude intressimäärasid. Kreeka puhul kärbiti intressimäära protsendipunkti võrra 5%-le ning pikendati laenu tagasimakse tähtaega 7,5 aastale. Vastu lubas Kreeka käivitada riigivarade erastamise programmi 50 miljardi euro suuruses summas.

„Euroopa liidrid valmistasid tõelise üllatuse ajal, mil turud kartsid juba kõige hullemat,“ ütles HSBC panga võlakirjaanalüüsi osakonna juht Steven Major. Läinud nädalal kerkisid euroala perifeeriariikide võlakirjaintressid taas uutele rekorditele.Iirimaa puhul jäi aga abilaenu kõrge intressimäär praegu veel alandamata, sest Saksmaa ja Prantsusmaa nõudsid Iirimaalt vastusammuna ettevõtte madala tulumaksumäära tõstmist. Sellega Iirimaa ei nõustunud.

Euroala võlakirjaturgudele tõi ootamatu edasiminek nädala hakul tuntava kergenduse – enim alanesid esmaspäeval Kreeka võlakirjade intressimäärad. Ent sellega ei ole euroala võlakriisi lahendus veel käes, sest risk, et mõni riik oma laenukoormaga toime ei tule, pole kuhugi kadunud. Enim kardetakse seda Kreeka ja Iirimaa puhul. Kuni pole vastust, kuidas juba olemasolevate võlgadega toime tullakse ja kes lõpuks kahju kannab, jääb investorite usaldus euroala nõrgemate riikide suhtes jätkuvalt heitlikuks.