Ehitusmaavarade ümber puhkes poliitiline kemplemine

Ain Alvela 17. märts 2011, 00:00

Keskkonnaministeeriumi juhtimisel koostatud arengukava käsitleb kogu Eestis paikneva lubjakivi, dolokivi, kristalliinse ehituskivi, liiva, kruusa ja savi kaevandamist ning kasutamist. Ministeeriumi ametnikud on seisukohal, et arengukava tõhustab varasema ajaga võrreldes oluliselt keskkonnakaitset ning selle järgimine vähendab kaevandamisega kaasnevat negatiivset keskkonnamõju. Nii näiteks on arengukavas kirjas, et maavarade kaevandamise lubade andmisel peab edaspidi arvestama kohalike omavalitsuste arvamusega ja nende esitatud põhjendatud nõuded tuleb kanda loale eritingimustena.

"Kaevandamine peab toimuma võimalikult lühikese ajaga, ümbruskonda vähe häirivalt ning rikutud maa tuleb kiiresti korrastada," loetles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, kes on seisukohal, et vajaduse sellise arengukava järele on tekitanud ehitusmaavarade kaevandamise ja kasutamise suurenemine ning sellega seotud probleemid. "Riik peab selgelt välja ütlema oma huvi ja otsima lahendusi juba tekkinud ja tekkida võivatele küsimustele," märkis ta.

Kuigi Eesti ehitustandritel pole tänini veel olulist elavnemist märgata, tundsid arengukavast puudust ka kaevandajad ning ehitusettevõtted. Samas on arengukava vastuvõtmine vahetult pärast valimisi tekitanud paksu verd keskkonnakaitsjate leeris, ühe alatuma võttena pannakse valitsusele süüks Nabala karstiala lubjakivivarude ehitusmaavarade arengukavasse sissekirjutamist.

Nimelt tegid Nabala karstiala piirkonnast riigikokku kandideerinud vallajuhid nädal enne valimisi ühisavalduse tulevasele peaministrile ja tulevasele keskkonnaministrile, kus muu hulgas paluti Nabala varude väljajätmist ehitusmaavarade arengukavast.

Tüliõunaks Nabala karstiala maapõuevarad. Nüüd on Nabala Keskkonnakaitse Ühingu juhatuse liige Tanel Ots valitsuse tegevusest nördinud, märkides, et arengukavas on ikkagi sees ka Nabala varud, mis tema hinnangul annab arendajale edasiseks tegevuseks, st kaevandamiseks, sisuliselt vabad käed.

"Vaatamata vallavanemate pöördumisele kinnitas valitsus kiiruga dokumendi, mis enne valimisi oleks terava kriitika tõttu olnud valitsuskoalitsioonile äärmiselt ebameeldiv," ütles Ots. "Paari kuu jooksul on valitsus keskkonnaministeeriumis ligi kolm aastat valminud arengukava kahel korral kõlbmatuna tagasi lükanud. See viitab venitamistaktikale. Tõenäoliselt ei soovitud arengukava kui poliitiliselt ebapopulaarset dokumenti enne valimisi vastu võtta. Samas näitab kiire otsus, et seda ei soovitud ka uue koalitsiooni aruteludesse jätta."

Pelgalt arengukava ei võimalda veel kaevandamist. Jaanus Tamkivi kinnitas, et kaevandamisloa andmisele peavad eelnema väga põhjalikud uuringud ja keskkonnamõju hindamine.

"Näiteks Nabalas on kavas lisaks arendajate algatatud keskkonnamõju hindamisele korraldada aastatel 2011-2013 ka riigi täiendav keskkonnaalane uurimistöö," selgitas ta. "Nende töödega selgitatakse välja karstinähtuste levik maardlas ja selle piirkonnas ning antakse täiendav hinnang maavaravarude kaevandamise võimalikkusele."

Poliitiliseks kiskuva vaidluse keskmes on aga ehitusmaavarasid toorainena kasutavad ettevõtjad, näiteks teedeehitajad, kes ootasid pikisilmi arengukava, millest nad loodavad tõusvat vähemalt suhtelist stabiilsust majandamisel ning kindlust tuleviku ees.

Ennekõike loodavad ettevõtjad nüüd, et tulevikus kulgeb kaevetaotluste menetlemine praegusest neljast-viiest aastast kiiremini.

Arengukava kergitab ka ressursimaksu. Ettevõtjate jaoks oluline muudatus, mille arengukava rakendussätted endaga kaasa toovad, on kaevandamistasude tõus. Kuigi keskkonnaministeerium on deklareerinud, et tasusid tõstetakse mõistlikult ja siiski eelkõige sellepärast, et stimuleerida alternatiivsete materjalide kasutamisest.

Arengukava koostamise juhtgruppi kuulunud ettevõtjad on avaldanud arvamust, et ressursitasu tõstmine sisuliselt midagi ei muuda, sest suurim liiva ja kruusa tarbija on riigi teedeehitus ja üks ja seesama raha liiguks lihtsalt riigi ühelt arvelt teisele.

"Arengukava rakendussätetega kaasnev kaevandamisõiguse tasu võimalikus tõusus pole sisuliselt midagi uut," tõdes ASi Väo Paas juhataja Veljo Haube. "Senini olnud nn roheline maksureform on heitlik ja ettearvamatu. Kõik sõltub sellest, millistele poliitilistele jõududele oma valijate ees kaunist nägu näidata vaja on."

Mais 2009 tunnistasid riigikontrolli audiitorid, et riik ei suuda maavarade kaevandamise mahtusid kontrollida. See pani keskkonnaministeeriumi välja töötama uut ehitusmaavarade kaevandamise arengukava aastateks 2010-2020, mis peaks lähema kuu jooksul valitsuselt kinnituse saanuna kaante vahele jõudma.

Riigikogu ei pidanud 2009. aasta suvel kaevandamislubade taotluste menetlemise peatamist kuni uue arengukava valmimiseni otstarbekaks, sest lubade väljastamise peatamiseks olnuks vajalik seadusemuudatus.

Ehitusmaavarade arengukava koostamine on paljuski sundkäik, sest väikese Eesti maapõuevarud ähvardavad hooletu kasutamise tõttu enneaegselt otsa lõppeda. Ja et liiva, killustikku ja kruusa eriti piiri tagant sisse ei osta, tuleb meil leiduvaid varusid kasutada peremehetundega, samas jälgides, et kaevandamise mõju loodusele ja inimasustustele oleks võimalikult väike.

Arengukava enda eesmärk on selgitada välja parimad võimalikud kaevandamispiirkonnad ja määrata eeskätt riigi huvist lähtuv kaevandamise kord ja maht. Ehk teisisõnu soovib riik tagada, et maavarasid jaguks eelkõige avalike infrastruktuuriobjektide rajamiseks.

Hinnanguliselt leiab 70-80 % killustikust, liivast ja kruusast kasutust teedeehituses. Teedeehituses on järgneval viiel aastal konkurentsitult suurim tellija Eesti riik, kasutades Euroopa Liidu struktuurifondide raha kuni 85% objektide maksumusest. Tõstes makse omamaistele ehitusmaterjalide toormetele, saab ju hinda riikliku poliitika toel üles ajades ehitada küll vähem kilomeetreid teid, kuid riigikassase tuleb lisakroone.

Suur puudus maardlate loomise, lubade andmise ja kaevandamise haldamise juures on majanduslik põhjendamatus. Valitseb ettekujutus, et maavara on geoloogiline fenomen, mitte maapõuekapital. Seepärast luuakse maardla kas verbaalsete või aegunud kriteeriumite alusel.

Äri seisukohalt oleks normaalne, kui maavara geoloogilise uuringu ja kaevandamise loa andja nõuaks taotlejalt tasuvusuuringut, kas või esialgset, mida menetluse käigus saaks täpsustada. Müügile tuginev tasuvusuuring selgitaks kaevandamisõigust taotleva töösturi plaane.

Keskkonnaministeeriumi ametnikud on meisse suhtunud üleolevalt ja hoolimatult. Seda on nad Nabala kaitseks koondunud kodanikeühenduste esindajate aadressil ka meedias välja näidanud. Ennekõike tahame osutada selgetele seaduserikkumistele, mida ministeerium on toime pannud alates 1997. aastast, kui Nabala varud nõukogudeaegsete uuringute põhjal kinnitati.

Arengukava sisuline eesmärk on vähendada kaevandamisega kaasnevaid konflikte. Praegu neid on, ennekõike väljendub see kohaliku rahva soovimatuses oma elamiste naabrusse karjääre lubada. Lahkhelisid tuleb ette ka kaevandajate vahel. Tihtipeale arvatakse, et arengukava lahendab kõik probleemid, ent see pole võluvits. Selle ülesanne on kõigepealt olukorra selgitamine.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:49
Otsi:

Ava täpsem otsing