Teiste eest maksta ei taha

Sirje Rank 16. märts 2011, 12:50

Euroopa tippreitinguga riigid nagu Soome ja Saksamaa peavad lõpetama euroala nõrgemate liikmesriikide pattude kinnimaksmise, kui Euroopa enesele kunagi õiglast süsteemi saada tahab, leiab Soome president Tarja Halonen.

„Tublid tüdrukud nagu Soome ja Saksamaa, nemad ei pea tulevikus maksma,“ ütles Halonen intervjuus agentuuri Bloomberg telekanalile. „Euroopa kodanikud ootavad, et Euroopa Liidus ja euroalal oleks õiglane süsteem ning sel põhjusel vajame üsna ranget distsipliini,“ ütles Halonen.

Soome on üks euroala kuuest riigist, millel on tipptasemel AAA reiting. Nii nagu Saksamaal on ka Soomes kasvanud eurovastasus ning arvamusküsitlused näitavad, et Soome maksumaksjad ei taha toetada neid euroala riike, mille valitsused pole oma kuludega piiri pidanud. Euroala liidrid otsustasid läinud nädalal küll võimalikku kriisiabi suurendada, kuid kuidas koormus riikide vahel jaguneb, see on alles lahtine.

„Me oleme valmis eurot kaitsma,“ ütles Halonen. „Kuid iga riik peab ikkagi ise hoolitsema oma majanduse eest ning järgima reegleid,“ jätkas ta.

Soome kümneaastase tähtajaga riigivõlakirjade intressimäär on Saksamaaga võrreldes vaid 19 baaspunkti võrra kõrgem – ühelgi euroala riigil ei ole see vahe väiksem. Kreeka puhul on vahe Saksamaaga kärisenud juba 915 baaspunktile, Iirimaal 613-le.

Läinud nädalal otsustasid euroala valitsusjuhid suurendada euroala ajutise kriisifondi (EFSF) reaalset laenuvõimet 440 miljardile eurole, mis nõuab euroala liikmesriikidelt lisapanust. Samuti otsustati laiendada fondi volitusi, võimaldades osta esmaturult hädas liikmesriigi võlakirju.

Soome opositsioonierakonnad algatasid eile sel põhjusel valitsuse vastu umbusaldushääletuse, mis parlamendis toetust ei leidnud.

Soomes on vastumeelsus euroala hädaliste aitamise vastu järjest suurenenud. See on kasvatanud lähenevate valimiste eel nendest meeleoludest kinni hakanud Põlissoomlaste toetust. Valijatele imponeerivad partei väited, et Euroopa poleks pidanud Iirimaad ja Kreekat välja aitama ning et Soome peaks kriisifondide suurendamisele veto panema.

Soome peaminister on öelnud, et võib valimiste järel kaaluda koostööd Põlissoomlastega. Partei toetus on kasvanud 18%-le, näitas läinud kuul Hesari tehtud küsitlus.

Soomel õnnestus mullu ja sellele eelnenud aastal hoida eelarvedefitsiit 3% piires, ehkki SKP kukkus 2009. aastal 8,2%. Võrdluseks oli euroalal keskmine eelarvedefitsiit mullu 6,3% SKPst.

Liikmesriigid peavad märtsi lõpu Ülemkoguks lahenduse leidma, kuidas kriisifondi tegelikku laenuvõimet tõsta. Eurogrupi juht Jean-Claude Juncker ütles esmaspäeval, et ilmselt tuleb riikidel oma garantiisid suurendada.

Soome rahandusminister Jyrki Kaitainen ütles eile YLE vahendusel, et Soome tahab kaaluda ka muid võimalusi. Sealhulgas võimalust, et euroala kriisifondi reiting oleks madalam kui praegune AAA tase, mis nõuab lisapuhvreid. Just sel põhjusel on EFSFi praegune tegelik laenuvõime vaid 250 miljardit eurot.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. March 2011, 09:18
Otsi:

Ava täpsem otsing