Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti SKP kasv tänavu Euroopa kiiremate seas

Kadri Bank 18. märts 2011, 00:00

Eelmisel nädalal Stockholmis tutvustatud raporti järgi kasvab Eesti majandus tänavu 3,7 protsenti. Vaid Poola majandus, mis finantskriisi ajal langusesse ei läinudki, kosub kiiremini, 4,2 protsenti.

Eesti on 2009. aasta viimasest kvartalist alates majanduskriisist tervenemas ja seda peamiselt tänu ekspordile, selgitas EEAG juht, Saksa majandusteadlane Jan-Egbert Sturm, miks tema töögrupp ootab Eestilt üht tugevaimat kasvu Euroopas. 2010. aasta jooksul on Eesti lõiganud kasu oma peamiste kaubanduspartnerite Soome, Rootsi ja Saksamaa tugevast käekäigust, lisas ta.

"Kuna enamik teisi ELi liikmesriike Ida-Euroopas on tunduvalt vähem seotud Soome ja Rootsiga, paranevad ka nende majandusnäitajad aeglasemal sammul," märkis Sturm. "Näiteks Rumeenia on tihedalt seotud Prantsusmaaga, mille näitajad on veidi alla keskmise, ning Bulgaaria peamised kaubanduspartnerid on Austria ja Kreeka, kellest viimane on sügavas majanduslanguses," rääkis ta.

Samas on Tšehhi lõikamas Eestiga sarnaselt kasu oma keskmisest suurema majanduskasvuga partnerilt Saksamaalt, lisas majandusteadlane.

Kuna Eesti väliskaubanduspartnerite keskmisest suurem majanduskasv tõenäoliselt sel aastal jätkub, ootavad analüütikud ka Eesti ekspordi paranemist.

Eestis kulub tööjõule vähem kui mujal. Ekspertide sõnul on Eesti võrreldes paljude teiste Ida-Euroopa riikidega suutnud parandada konkurentsivõimet tänu sellele, et vähenenud on tööjõukulu tooteühiku kohta. See omakorda kiirendab ekspordi kasvu.

Sturmi töögrupp leidis ka, et Eesti majanduskasvule aitab kaasa investeerimine tootmisvõimekuse tõstmisse. "Erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest on Eesti tööstuse tootmisseadmed kasutusel juba pea maksimaalsel võimsusel. Samas on eksport kasvamas, mis viitab sellele, et oodata on ka investeeringuid tootmisvõimekusse," ütles ta.

Kolmanda põhjusena tõid analüütikud välja, et Eesti on dünaamiline arenev turg, mis püüab Lääne-Euroopa arenenud riikidele järele jõuda. Sellises üleminekuperioodis ongi kasvumäärad reeglina märkimisväärselt kõrgemad kui tasakaalustatud kasvu tingimustes.

Peale selle on kasvunumbrid n-ö loomulikust tasemest kõrgemad ka majanduslangusele järgnevas paranemisfaasis. "Vastavalt sellele prognoosime Eestis erakordset majanduslikku laienemist järgmise kolme-nelja kvartali jooksul," ütles Sturm.

Raportis märgitakse ära ka Eesti liitumine eurotsooniga ning tuuakse välja, et aastail 1995-2010 on vaid kaheksa ELi liikmesriiki 27st suutnud oma riigivõla suhet SKPsse vähendada: Rootsi, Belgia, Taani, Hollandi, Soome, Ungari, Itaalia ja Eesti.

Töötuse protsent suuremate seas. Raportis leidub aga samas ka Eesti kohta käiv murettekitav number: Eesti töötuse määr jääb sel aastal üheks suurimaks Euroopas, prognoositavalt 16%. Suurem on see Hispaanias, Lätis ja Leedus, samal tasemel Kreekas ja veidi väiksem Iirimaal.

EEAG raporti esitlusel Stockholmis keskendus suur osa arutelust sellele, mida teha eurotsooni suurima murelapse Kreekaga. Ekspertide üks sõnumeid oli, et eurotsoonist peaks olema võimalus ka välja astuda.

"Me usume, et eurol on tulevikku ja seda projekti on vaja Euroopa edaspidiseks poliitiliseks integreerumiseks," rääkis EEAG liige, Saksa majandusteadlane Hans-Werner Sinn. "Samas leiame, et peaksid olema tingimused, mille alusel võiks riik ka eurotsoonist väljuda, et oma valuuta devalveerida, muutuda uuesti konkurentsivõimeliseks ning siis ehk mingil hetkel uuesti liituda," lisas ta.

Äripäeva küsimusele, kas Eesti tegi vea sellise problemaatilise euroga liitudes, vastas Sinn eitavalt. "Ühinedes euroga saavad nad (Eesti - toim) madalad intressid, odavamalt krediiti ja kasvuprotsessi, mis ei ole ehk Kreeka ja Hispaania sarnane, kuid kindlasti neile soodne. Nad teadsid seda ja seepärast ka liitusid," põhjendas ta.

Sinn ütles, et põhimõtteliselt oleks kõigile Euroopa riikidele kasulik euroga ühineda, aga me peame eurot parandama.

Euroopa Liidu keskmiseks majanduskasvuks prognoositakse tänavu 1,5%. Seejuures on selgelt näha, et majanduse paranemistempo aeglustub.

Saksa majandusteadlane Hans-Werner Sinn selgitas, et kui eelmised kümme aastat voolas Saksamaa raha nn GIPS-riikidesse ehk Kreekasse, Iirimaale, Portugali ja Hispaaniasse, siis järgmised kümme aastat Euroopas on peegelpildiks eelmisele kümnele aastale. "Eelmised gasellid muutuvad kilpkonnadeks ja vastupidi," ütles ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:49
Otsi:

Ava täpsem otsing