Toidutootjaid pressitakse mitmest otsast

Katariina Krjutškova, Birjo Must 17. märts 2011, 06:40

Toidutööstuse ettevõtted seisavad kahe tule vahel, kuna kallinevate tooraine hindade taustal eelistavad inimesed kauplustes üha enam võimalikult odavaid kaupu.

"Käesoleval aastal on toidutööstusele kõige suurem väljakutse hinnasurve. Ühelt poolt teame, et maailmas veavad kütuste ja toorainete hinnad inflatsiooni. Teisalt on tunda tarbijate poolset survet langetada hindu," rääkis toiduliidu juht Sirje Potisepp eile liidu tellitud ja TNS EMORi teostatud Eesti jaekaubanduse seire 2010 tulemuste esitlusel.
Tema kinnitusel pole Eestis tarbijate ostujõud tõusnud ning ka sisetarbimine kasvas eelmisel aastal vaid 5%. "Sisetarbimise kasvu ei julge me eriti oodata ka sel aastal," sõnas Potisepp.

Ka toidutööstuste juhid kinnitavad, et suurim ebakindlus on seotud toorainete hindadega. "Praegu ikkagi tundub, et nii põhitooraine liha kui ka toetava tooraine pakkematerjali hinnad on tõusuteel," rääkis Maag Lihatööstus ASi juht Olle Horm.
Teise suure väljakutsena tõi ta välja konkurentsis ellujäämise ja oma turuosa kasvatamise. "Erinevalt piimast ja leivast on lihatööstusi kokku üle saja ja esimese kümne vahel on halastamatu konkurents," märkis Horm.

ASi Leibur juht Asso Lankots möönis, et leivatööstuses oli surve tooraine kallinemise tõttu eelmisel aastal oluliselt teravamalt tunda kui praegu. "Hetkel ei saa öelda, et oleksime teravalt kahe tule vahel. Samas peame vaatama, kuidas lisanduvaid kulusid katta, kuna sügisel oli valmistoodete hinnatõus väiksem kui tooraine hinnatõus," nentis ta.

Tööstused kvaliteedis järeleandmisi ei tee

Jaeseire uuring kinnitab, et Eesti inimesed otsivad üha enam võimalusi osta soodushinnaga kaupu ning on soodsamate ostude tegemiseks nõus külastama mitmeid eri kauplusi.

Kolm neljandikku elanikest võrdleb enne millegi ostmist toodete hindu ning koguni 66% tarbijaist valib toote odavamate hulgast. "Oht seisneb selles, et importtooted hõivavad poodides üha suurema osa ning toodete puhul võib aset leida kvaliteedi langus," lausus Sirje Potisepp.

Kuigi tarbijad eelistavad üha rohkem soodsama hinnaga kaupu, ei kavatse tööstused toidu kvaliteedi osas järeleandmisi teha. Olle Hormi sõnul on Maagil madalama hinnaklassi tooted olemas juba mitu aastat ja nende sisu on olnud stabiilne. "Kuidagi tuleb tooraine hinnatõusuga hakkama saada, aga mitte toote kvaliteedi arvelt," lausus ta.

Viimasel ajal on Hormi kinnitusel uuesti hakanud kasvama kallimate toodete müük, samuti ostetakse endiselt hästi odavamaid tooteid. Tagasi on läinud n-ö keskmise ehk siis määratlemata hinnaklassi toodete müük. "Endiselt on olemas tarbija, kes on nõus käima välja rohkem raha kallima toote eest, ja tarbija, kes ostab selgelt ainult hinda," rääkis ta.

Leiba valitakse maitse järgi

Leivatööstuses on Asso Lankotsi sõnul määravad kaks asja: kas konkreetse toote maitse või hind. "Peaksin viitama Leiburi eelmise aasta uudistootele Saib, mis tõusis Eestis enimmüüdavaks rukkijahust tooteks, samas kui selle kilo ja müügihind on märkimisväärsemalt kõrgem kui teistel," selgitas ta, et leivatoodete puhul vaadatakse esmalt toote omadust ja maitset.
Leibur pole Lankotsi kinnitusel kvaliteedis järele andnud, kuid on olnud sunnitud müüma kvaliteetseid tooteid odavamalt või tegema suuremaid kampaaniaallahindlusi. "Väga suur osa käibest tuleb läbi erinevate sooduspakkumiste, mida teeme. See osakaal tõuseb pidevalt ja see kinnitab asjaolu, et soodsam hind on inimestele oluline," möönis ta.

Omatooted hõivavad turgu

Jaeseire uuringust selgub, et jaekettide endi kaubamärkide (private label) konkurents suureneb. Kui 2002. aastal oli nende osakaal Eestis alla ühe protsendi, 2008. aastal alla 5%, siis mullu on nende osa tõusnud üle 8% piiri. Omatooteist enim tarbitakse mittealkohoolseid jooke, piima- ja pagaritooteid.
Sirje Potisepa kinnitusel on kaubanduskettide huvi omatoodete vastu suur, sest kui toodet ostetakse sisse odavamalt, on selle müügilt võimalik teenida ka rohkem kasu. "Omakaubamärkide pealetung jaekaubanduses pärsib tootearendust ning lisaks saab tarbija järjest vähem aru, mis on kauba tootjamaa," viitas ta samas negatiivsetele mõjudele.

Ka Asso Lankots nõustus, et viimasel ajal on kettide omamärkide müük järsult tõusnud. "Üldjuhul tähendab see seda, et just piiratud sortimentidega kauplustes hõivavad kaupluse omamärgi tooted riiulitel suurema ruumi ning bränditud kaupadele jääb seega vähem ruumi," tõi Lankots välja tootjapoolse ohu.
Olle Hormi sõnul on lihatööstus väga õnnelik tööstus, kuna seal on viimase uuringu kohaselt jaekettide omatoodete osakaal alla 5% ja see on aja jooksul isegi langenud. "Lihatööstuse üüratu konkurents ongi hoidnud olukorra sellisena, et omatooteid ei ole löögile pääsenud. Kui meie tootjad teeme oma tööd hästi, siis ma ei näe põhjust, et see peaks hakkama tõusma," selgitas ta.

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. March 2011, 11:59
Otsi:

Ava täpsem otsing