Venemaa – kallis nafta, odavad aktsiad

Peamise argumendina, miks Venemaale investeerida, tuuakse välja tõenäoliselt üha rohkem kallinevate toorainete hinnad. “Kõrged ning potentsiaalselt ka ülespoole liikuvad energiakandjate ja teiste toormete hinnad hoiavad fookuses nii mainitud tegevusaladel tegutsevad ettevõtted kui ka tõukavad tagant sisetarbimist,” ütles SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.

Oma osa on ka odavatel aktsiatel. “Vene aktsiaturgude hinnatase on atraktiivne, sest aktsiate hinna ja tulususe suhtarv (P/E) 9 on umbes 30% madalam kui teistel arenevatel turgudel,” ütles Mandatum Life Insurance’i varahalduse juht Paul Lukka, lisades, et firmade kasumikasvuks prognoositakse 25%, mis on kõrgem kui arenevatel turgudel keskmiselt.

Swedbanki Balti Investeerimiskeskuse analüüsiosakonna juht Kristjan Tamla ütleb aga, et lühiajalises perspektiivis võib Venemaal näha isegi kergeid turu üleostmise märke. “Esiteks, märtsi alguse seisuga oli raha vool Venemaa aktsiaturule olnud positiivne 13 järjestikkust nädalat, samas kui pea kõigilt teistelt arenevate riikide aktsiaturgudelt leidis viimastel nädalatel aset ulatuslik väljavool. Teiseks, Bank of America/Merrill Lynchi veebruari fondijuhtide küsitluse järgi olid vastanud arenevate turgude aktsiafondide juhtidest 88% Venemaa turul ülekaalus.” Venemaa kõige perspektiivikam sektor on seotud energiaga. Seda leiavad nagu ühest suust kõik Eesti eksperdid. “Ma ise olen energiasektori kauaaegne fänn, sest mul on raske leida põhjuseid, miks energiakandjate hinnad peaks strateegilises perspektiivis langema või praegusele tasemele jääma,” leidis Koppel.

Samamoodi ollakse ühel meelel ka selles, et praegu tasuks eemale hoida jaekaubandussektorist, mille aktsiad on suhteliselt kallid. “Üks sektor, kuhu me oleme tahtnud panustada, kuid mida kõrge hinnataseme tõttu pole teinud, on jaekaubandussektor. Sealsete jaekaubanduskettide  hinnatasemed on nii kõrged, et panustame sisetarbimise turu kasvule pigem teiste sektorite – näiteks pangaaktsiate – kaudu,” ütles LHV portfellihaldur Rait Kondor.

“Meile meeldib pangandussektor, kus eraisikute laenukoormus on väga madal (9% SKPst) ja millel on väga suur kasvupotentsiaal,” märkis ka Lukka ja lisas võrdlusena, et Eestis on eraisikute laenukoormus näiteks 46% SKPst. “Keskpikas perspektiivis võiks aastane kasv ulatuda 15–20% aastas. Venemaa pankade marginaalid on väga tugevad ja kasumite kasvufaas äärmiselt tugev,” sõnas Lukka.

Koppel hoiatab veel kommunaalteenuste sektori eest, mis on suhteliselt läbipaistmatu ning vajab lähemal ajal hiiglaslikke investeeringuid, kui valitsus üritab sektorit n-ö uuesti üles ehitada. “Esiteks on see ülimalt reguleeritud sektor ning koleda halli ülikonnaga ametnikest sõltumine ei ole Venemaal hea asi,” lisas strateeg.

Lisaks konkreetsetele valupunktidele on Venemaa jätkuvalt riik, kus on ka mitmeid makromajanduslikke probleeme ja kus investorid ikka ja jälle peatuvad sõnadel “poliitiline risk”. Tamla ja Lukka sõnul eksisteerib poliitiline risk igal pool ja küsimus on selle hindamises. “Finantsturgude aspektist lähtudes oleks seetõttu ilmselt õigem öelda, et Venemaa poliitiline risk seisneb eelkõige selles, et seda on väga keeruline hinnata,” ütles Tamla. Venemaa risk on eraomandi kaitse. Jukose juhtumi puhul oleme seda näinud ja seetõttu väldivad paljud Lääne investorid Venemaale investeerimist. Samas leiab Koppel, et poliitilist riski investori jaoks on alates Jukose juhtumist üle hinnatud. “Venemaa praegune eeskuju on pigem Hiina, kus vaatamata poliitilise süsteemi jäikusele aetakse tehnokraatlikku majanduspoliitikat ja usutakse kapitalismi,” lisas Koppel.

Autor: Fredy-Edwin Esse, California, Katariina Krjutškova