Eesti SKP kasvult tänavu Euroopas 2. kohal

Eelmisel nädalal Stockholmis tutvustatud raporti järgi kasvab Eesti majandus tänavu 3,7 protsenti. Vaid Poola majandus, mis finantskriisi ajal langusesse ei läinudki, kosub kiiremini, 4,2 protsenti.Eesti on 2009. aasta viimasest kvartalist alates majanduskriisist tervenemas ja seda peamiselt tänu ekspordile, selgitas EEAG juht, Saksa majandusteadlane Jan-Egbert Sturm, miks tema töögrupp ootab Eestilt üht tugevaimat kasvu Euroopas. 2010. aasta jooksul on Eesti lõiganud kasu oma peamiste kaubanduspartnerite Soome, Rootsi ja Saksamaa tugevast käekäigust, lisas ta.

„Kuna enamik teisi ELi liikmesriike Ida-Euroopas on tunduvalt vähem seotud Soome ja Rootsiga, paranevad ka nende majandusnäitajad aeglasemal sammul,“ märkis Sturm. „Näiteks Rumeenia on tihedalt seotud Prantsusmaaga, mille näitajad on veidi alla keskmise, ning Bulgaaria peamised kaubanduspartnerid on Austria ja Kreeka, kellest viimane on sügavas majanduslanguses,“ rääkis ta.

Samas on Tšehhi lõikamas Eestiga sarnaselt kasu oma keskmisest suurema majanduskasvuga partnerilt Saksamaalt, lisas majandusteadlane.Kuna Eesti väliskaubanduspartnerite keskmisest suurem majanduskasv tõenäoliselt sel aastal jätkub, ootavad analüütikud ka Eesti ekspordi paranemist.Ekspertide sõnul on Eesti võrreldes paljude teiste Ida-Euroopa riikidega suutnud parandada konkurentsivõimet tänu sellele, et vähenenud on tööjõukulu tooteühiku kohta. See omakorda kiirendab ekspordi kasvu.

Sturmi töögrupp leidis ka, et Eesti majanduskasvule aitab kaasa investeerimine tootmisvõimekuse tõstmisse. “Erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest on Eesti tööstuse tootmisseadmed kasutusel juba pea maksimaalsel võimsusel. Samas on eksport kasvamas, mis viitab sellele, et oodata on ka investeeringuid tootmisvõimekusse,” ütles ta.Kolmanda põhjusena tõid analüütikud välja, et Eesti on dünaamiline arenev turg, mis püüab Lääne-Euroopa arenenud riikidele järgi jõuda. Sellises üleminekuperioodis ongi kasvumäärad reeglina märkimisväärselt kõrgemad kui tasakaalustatud kasvu tingimustes.

Peale selle on kasvunumbrid n-ö loomulikust tasemest kõrgemad ka majanduslangusele järgnevas paranemisfaasis. “Vastavalt sellele prognoosime Eestis erakordset majanduslikku laienemist järgmise kolme-nelja kvartali jooksul,“ ütles Sturm.

Raportis märgitakse ära ka Eesti liitumine eurotsooniga ning tuuakse välja, et aastail 1995-2010 on vaid kaheksa ELi liikmesriiki 27st suutnud oma riigivõla suhet SKPsse vähendada: Rootsi, Belgia, Taani, Hollandi, Soome, Ungari, Itaalia ja Eesti.Raportis leidub aga samas ka Eesti kohta käiv murettekitav number: Eesti töötuse määr jääb sel aastal üheks suurimaks Euroopas, prognoositavalt 16%. Suurem on see Hispaanias, Lätis ja Leedus, samal tasemel Kreekas ja veidi väiksem Iirimaal.EEAG raporti esitlusel Stockholmis keskendus suur osa arutelust sellele, mida teha eurotsooni suurima murelapse Kreekaga. Ekspertide üks sõnumeid oli, et eurotsoonist peaks olema võimalus ka välja astuda.

„Me usume, et eurol on tulevikku ja seda projekti on vaja Euroopa edaspidiseks poliitiliseks integreerumiseks,“ rääkis EEAG liige, Saksa majandusteadlane Hans-Werner Sinn. „Samas leiame, et peaksid olema tingimused, mille alusel võiks riik ka eurotsoonist väljuda, et oma valuuta devalveerida, muutuda uuesti konkurentsivõimeliseks ning siis ehk mingil hetkel uuesti liituda,“ lisas ta.Äripäeva küsimusele, kas Eesti tegi vea sellise problemaatilise euroga liitudes, vastas Sinn eitavalt. „Ühinedes euroga saavad nad (Eesti – toim.) madalad intressid, odavamalt krediiti ja kasvuprotsessi, mis ei ole ehk Kreeka ja Hispaania sarnane, kuid kindlasti neile soodne. Nad teadsid seda ja seepärast ka liitusid,“ põhjendas ta.Müncheni majandusuuringute instituuti Ifo juhtiv Sinn jätkas, et põhimõtteliselt oleks kõigile Euroopa riikidele kasulik euroga ühineda, aga me peame eurot parandama.

Euroopa gasellid muutuvad kilpkonnadeksEuroopa Liidu keskmine majanduskasvuks prognoositakse tänavu 1,5%. Seejuures on selgelt näha, et majanduse paranemistempo aeglustub.Saksa majandusteadlane Hans-Werner Sinn selgitas, et kui eelmised kümme aastat voolas Saksamaa raha nn GIPS-riikidesse ehk Kreekasse, Iirimaale, Portugali ja Hispaaniasse, siis järgmised kümme aastat Euroopas on peegelpildiks eelmisele kümnele aastale.„Eelmised gasellid muutuvad kilpkonnadeks ja vastupidi. Saksamaa siseneb buumifaasi, import kasvab, palgad ja hinnad tõusevad, konkurentsivõime väheneb ning väliskaubanduse ülejääk väheneb. Ning GIPS-riigid sisenevad langusfaasi, inimesed muutuvad vaesemaks ning ei saa enam importi lubada ning jooksevkonto defitsiit samm-sammult kaob,“ selgitas ta.

TASUB TEADAEEAG moodustavad seitse juhtivad Euroopa majandusteadlastHans-Werner Sinn, Saksa majandusuuringute instituudi IFO president, Müncheni ülikooli professorGiancarlo Corsetti, Cambridge’i ülikooli professorMichael P. Devereux, Oxfordi ülikooli professorJohn Hassler, Stockholmi ülikooli professorGilles Saint-Paul, Toulouse’i ülikooli professorJan-Egbert Sturm, Zürichi tehnoloogiainstituudi professorXavier Vives, Navarra ülikooli professor

Eestil tänavu euroala suurim majanduskasvEesti 3,7Slovakkia 3,2Soome 2,7Saksamaa 2,4Malta 2,3Luksemburg 2,2Austria 1,8Sloveenia 1,8Holland 1,7Belgia 1,6Prantsusmaa 1,4Euroala keskmine 1,4Küpros 1,1Itaalia 1,0Hispaania 0,6Iirimaa 0Portugal -0,3Kreeka -3,2

Poolal parim tulemus Euroopa LiidusPoola 4,2Rootsi 3,4Leedu 2,9Läti 2,8Bulgaaria 2,4Ungari 2,4Tšehhi 2,3Taani 1,9ELi keskmine 1,5Suurbritannia 1,1Rumeenia 1Allikas: EEAG majanduskasvu prognoos 2011. aastaks.

Autor: Kadri Bank, Silvia Kruusmaa