Norma tunneb end Eestis üksildasena

Kuid ta tõdes, et Norma on Eestisse üksi jäänud, sest koostööd teha ning kogemusi-teadmisi jagada pole kellegagi.

Kaks aastat tagasi alustasime investeeringuga kuumtöötlemishalli, kus karastatakse terast selle tugevdamiseks. Nüüd investeerime nikli ja kroomi katmisliini. Praegu oleme tegemas tühjaks vana tootmisala ja uus nikli-kroomi liin püstitatakse järk-järgult selle aasta teises pooles. See on mõeldud turvavööde keelte jaoks.Nende kahe suurema investeeringu kõrval tõstame ka tootmisvõimekust stantsimises ja survevalus. See viimane tähendab, et terasdetailid, mis peavad olema tugevad, kuid on samas autos nähtaval kohal, kaetakse nii esteetilistel kui funktsionaalsetel põhjustel plastmassiga.Kokku räägime rohkem kui 10 miljoni eurosest investeerimisprogrammist, aga see summa võib edaspidi ka kasvada.

Norma on muutumas vaid Venemaa turu turvavööde tootjast turvavarustuse erinevate komponentide tootjaks kogu Euroopa turule.Norma äri oli keskendunud kahele kliendile - AutoVAZ ja Volvo Car. Aga Volvo oli saanud osaks Fordist, kes töötab väga selle nimel, et integreerida Volvot oma globaalsesse süsteemi. Samal ajal näitas Renault üles järjest suuremat huvi AutoVAZi oma gruppi integreerimise vastu.Seega pidime vähendama Norma sõltuvust Venemaa turust ja muutma Norma osaks meie üle-euroopalisest võrgustikust. Täna on Normal veel suur osa ärist Venemaal ja Volvos, aga komponentide tootmine moodustab käibest umbes poole. Norma on üks suurimaid üle-euroopalisi tarnijaid näiteks busside turvavöödele.Ta ei ole enam oluliseks tarnijaks ainult Autolivile, vaid teeb edukalt tööd ka isegi mõnele meie konkurendile.

Me ei saa muuta geograafiat – Läänemeri, Rootsi ja Eesti on seal, kus nad on. Aga arendades komponentide tootmist Normas, olin ma üllatunud, et tarnimine Eestist Saksamaale või Tšehhi on hoopis keerulisem, kallim ja aeglasem kui Rootsist. Kuigi vahemaad on ju sama pikad. Tuleb teadvustada, et meie turg on Euroopa ja kauba kohaletoimetamine Eestist ei peaks võtma kaks korda nii kaua aega kui Rootsist.

Võib-olla ma liialdan veidi, kuid mitte väga. Transpordile Eestist kulub rohkem aega ja see on ka kulukam. Nende probleemide põhjusi tuleks uurida mitmest küljest, nii transpordi kui ka administreerimise poolelt. Ma arvan, et selle lihtsustamiseks tuleks mõelda ka rohkem koostööle Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel.

Võib-olla on Eesti üksi selle jaoks liiga väike, aga koos Läti, Sankt-Peterburgi ümbruse ja Lõuna-Soomega tuleks välja mõelda, kuidas luua paremaid erinevate tehnoloogialaseid ja tööstusliku koostöö klastreid.Sest mul on mulje, et Norma on tänaseks veidi üksi jäänud. Keskkond, kus ei ole teisi tööstuslikke tootjaid, on sundinud Normat arendama mitmekülgset kompetentsi ja tehnoloogiaid iseenda katuse all. Selle tulemusena on neil küllaltki unikaalne konkurentsieelis.Aga ma näen ka takistusi selles, et Norma peab minema Rootsi ja Saksamaale, et leida spetsialiseeritud allhankijaid.Norma vajaks enda kõrvale teisi tööstussektori ettevõtteid, olgu need siis spetsiifiliselt autotööstusest või materjalitööstusest, nagu plasti- või metallitööstus. Võrgustikuna töötades saaks arendada selle valdkonna kompetentsi. Küsimus on inimeste julgustamises tulla kokku ja luua koostöövõrgustikke.

See on reaalsus, et paljud komponentide tootjad Rootsis, Prantsusmaal ja Saksamaal kaotavad oma konkurentsivõimet hinnas. Ma olen ka oma töö ajal näinud ülisuurt tootmise ülekandumist vanast Euroopast ja Ida-Euroopast Hiinasse ja Koreasse, küll mitte veel Indiasse.Autotööstuse kasv ei tule Euroopast. Mahud siin kasvavad alles 2015.-2016. aastaks kriisieelsele tasemele. Samal ajal on Hiina juba suurim autoturg maailmas ja ma arvan, et järgmise aasta jooksul toodetakse ja müüakse sinna 50-60 miljonit autot.Ma ei saa küll kommenteerida täpselt numbreid, mis Te välja tõite, kuid toimumas on suur restruktureerimine ja meie investeering Eestisse peegeldab seda. Palju seda tööd, mis nüüd tehakse Normas, tehti varem Rootsi, Prantsuse ja Saksamaa tootjate poolt.

Plussiks on see, et erinevate aktsionärigruppide vaheliste suhete haldamine on börsifirma puhul keerukas. Juhatus pidi koostama raporteid ning tegelema samal ajal ka kõigi börsiga seotud formaalsustega. Ja seejärel tuli majandustulemused konsolideerida omakorda Autolivi andmetesse, kuna meil oli enamusosalus. See muutus eriti keeruliseks siis, kui me vaatasime tulevikku ja mõtlesime, kuidas viia läbi Norma strateegilist muutust. Ja me arvasime, et kõige parem on, kui võtame kogu sellest pöördest tuleneva riski enda peale.Pikemas perspektiivis on kasulikum olla 100%line omanik ettevõttele, mis on edukas, kui omada poolt ühisettevõttest, mis ei ole nii edukas. Sest Norma sõltus nii palju Venemaa tööstusest, mis ise on justkui mingi ühel jalal seisev olend. Ja kui sa vaid ühel jalal seisad, kukud sa varem või hiljem pikali.Kuna me oleme ka nii Stockholmi kui New Yorgi börsil, siis Tallinna börsi tähtsus ka lisakapitali kaasamise osas ei olnud nii tähelepanuväärne.Miinuseks on see, et kohalikul turul on Norma nüüd võib-olla vähem tuntud. Ehk oleks kohalikke juhte palgata börsiettevõttesse lihtsam. Me muidugi tahame endiselt olla atraktiivseks tööandjaks.

Kui ma õigesti mäletan, siis me jagasime keskeltläbi kolmandiku kuni poole aastakasumist dividendidena välja. See ei ole sugugi paha. Investorid sooviksid alati muidugi rohkem, kas pole? See on n-ö selle mängu loomuses.Kuid me nägime, et meid ootas ees palju olulisi investeeringuid. Kui annad ära kogu minevikus teenitud kasumi, siis kahandad võimalust ehitada firmale tulevikku. Mina tundsin, et me tegime õiget asja.Ja me olime oma dividendide väljamaksmises ka järjepidevad. Norma aktsia pakkus börsil tugevat ja stabiilset dividendi nii headel kui ka halbadel aegadel. Headel aegadel ei tahtnud me korraldada n-ö dividendide kingisadu, sest teadsime, et peame investeerima, sest ärimudel pidi muutuma, kuna maailm muutub.Kuid seda on raske investoritele selgitada. Me tegime seda aastakoosolekutel paar korda ja ma arvan, et kuigi paljud inimesed sellega ei nõustunud, siis nad vähemalt aktsepteerisid seda.

1891 asutas Paulus Michelson Paldiskis plekitöökoja1931 sai töökoda Norma nime1950-1980 juhtiv mänguasjatootja Nõukogude Liidus1973 alustatakse turvavööde tootmisega, litsents Autolivilt1973-1990 ainus NLi turvavööde tootja1994 juhtkond erastab Norma1996 Norma tuleb Tallinna börsile1999 Autoliv AB omandab 49,5% aktsiatest2000 Autolivi omandab 51%2001 alustatakse Autolivile turvavööde tootmist2003 algab Autolivi ohtusrihmadele inertsrullide koostamine2006 algab turvapatjade ja elektrooniliste detailide müük2008 algab turvavarustuse komponentide müük Autolivi grupist väljapoolemärts 2010 Autoliv teeb pakkumise ülejäänud investorid välja ostajuuli 2010 Normast saab täielikult Autolivi tütarettevõteAllikas: Halvar Jonzon

Autor: Kadri Bank, Katre Pilvinski