Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Riik pole Eestis rahul pankade tasudega

Anne Oja 21. märts 2011, 00:00

Läti konkurentsiamet teatas reedel, et trahvib pangakaartide tasude hinnakokkuleppes osalenud 22 panka 5,5 miljoni latiga. Suurima, 2,83 miljoni lati ehk nelja miljoni euro suuruse trahvi sai Swedbank. Keelatud kokkulepe kehtis Läti pankade vahel 1. detsembrist 2002 kuni 7. jaanuarini 2011, kuid pangad osalesid selles erineva tähtajaga.

"Oleme analüüsinud Eestis kehtivate tasude suurust ning kujunemismehhanisme. Me ei ole nende suurusega praegu tegelikult rahul ning oleme seda ka pankadele välja öelnud. Käesoleval hetkel tegelevad pangad uute vahendustasude kehtestamisega ning me kujundame oma lõpliku seisukoha pärast uute tasude selgumist," teatas Eesti konkurentsiamet reedel.

Eestis uuritakse kaardimakseid juba kolm aastat. Kevadel 2008 avalikult teada antud kaardimaksete uurimine on Eestis alles pooleli ja see jätkub, kinnitas ameti peadirektor Märt Ots. "Üks analüüs on täna lõpetamisel, mis puudutab pankadevahelisi krediitkaardimakseid ja tasusid," ütles ta. Analüüs päädib trahvide asemel konkurentsiameti soovitustega, kuidas kaardimaksetasusid alandada, lisas Ots.

Kaardimaksetasud ja pankadevahelised ülekandetasud on Otsa ütlusel väga keeruline teema, mistõttu ei soovinud ta nimetada tähtaega, millal analüüs valmis saab.

Läti konkurentsiameti trahvide kohta ei osanud Ots midagi öelda. "See on Lätit puudutav teema, Läti konkurentsiamet menetles seda. Me ei oska kommenteerida, kas seal oli kartellikokkulepe, hinnakokkulepe või mõni kuritarvitus," lausus ta.

Ots lubas, et Eesti konkurentsiamet saadab Läti konkurentsiametile järelepärimise. "Me ei oska enne midagi öelda, kui oleme sealt saanud ingliskeelse kokkuvõtte," täpsustas ta.

Kogu maailmas on pangad kaardimaksete vahendustasusid ühiselt kokku leppinud ja seda on menetlenud paljud konkurentsiametkonnad eesotsas Euroopa Komisjoniga. Eestis sellist mitmepoolselt kokku lepitud vahendustasu ei eksisteeri, mistõttu pole Otsa sõnul vähemasti praegu ka sellist kartelli.

Eesti kommertspangad läksid praegusele kaardimaksete vahendustasude süsteemile üle 2008. aasta juunis, rääkis Sampo Panga kaardivaldkonna juht Ainar Nurk. Enne seda kasutati siingi mitmepoolselt kokkulepitud vahendustasusid, mille eest Läti pangad tänavu märtsis konkurentsiametilt 5,5 miljonit latti trahvi said.

Eestis kahepoolsed kokkulepped. Ülekandetasude suurus lepitakse pankade vahel kokku iga riigi tasandil eraldi, ilma emaettevõtja ja rahvusvaheliste kaardiorganisatsioonide suunisteta. Praegu Eestis kasutatavad kahepoolsed kokkulepped tähendavad, et kaks panka lepivad omavahel kokku vahendustasus ilma teisi panku kaasamata, selgitas Nurk. Sellist vahendustasude süsteemi kasutab ka Rootsi, kus kohalik konkurentsiamet on selle heaks kiitnud, ütles reedel Swedbanki kommunikatsioonispetsialist Liidia Kaljundi. Sama kinnitasid ka SEB ja Nordea.

Swedbank: teeme konkurentsiametiga koostööd. Kaljundi lisas, et pank teeb Eesti konkurentsiametiga tihedat koostööd kaardituru arengute analüüsimisel ja kujundamisel. Eesti kaardimaksesüsteem on viidud kooskõlla ELi nõuetega ja põhineb tegelikel kuludel, kommenteeris Silver Vohu SEBst.

"Konkurentsiameti uurimistegevust ja võimalikke otsuseid ei saa turuosaline kommenteerida," vastas Sampo kaardivaldkonna juht Ainar Nurk küsimusele, kas Eestis toimuvad krediitkaarditasude uurimised võivad ühel hetkel viia samuti trahvideni. Nii Swedbank, SEB, Sampo kui ka Nordea väitsid, et samasse kontserni kuuluvate Läti pankade trahvid neid ei puuduta ega mõjuta.

Läti pangaliit leidis, et tarbijate huvides läbipaistva ja kasuliku kaardimaksesüsteemi loonud panku on absurdne niimoodi trahviga karistada.

"Toimiv arveldussüsteem on läbipaistev ja arusaadav, kõik pangad töötavad ühtsetel alustel ja see ei avalda klientide väljaminekuile mingit mõju," ütles liidu juht Teodors Tverijons.

"Praeguse süsteemiga võidelda on lihtsalt absurdne, sest just see võimaldab kiirelt ülekandeid teha ja tänu sellele saavad tarbijad meie riigis kaardiga maksta," lisas ta uudisteagentuurile Leta.

"Sel ajal, kui maal kasvavad sularahakäibega seotud riskid, kui räägitakse varimajandusest, püütakse totralt lõhkuda toimivat ja mugavat sularahavaba maksesüsteemi," märkis Tverijons. "Ei tasu ka unustada, et sularaha kasutamine läheb peaaegu kaks korda rohkem maksma," kinnitas pangaliidu juht.

Endisest pankurist Läti rahandusministri Andris Vilksi arvates kahjustasid kommertspangad aga hinnakokkuleppega tarbijat ja konkurentsi. Konkurentsiamet peab alustatud tööd jätkama ja kontrollima tarbijaid kahjustada võivate hinnakokkulepete olemasolu ka teistes valdkondades, rääkis ta. Vilks töötas enne rahandusministriks saamist Läti SEB peaökonomistina.

Läti Swedbank nimetas reedel trahviotsust ootamatuks. Kogu uurimise aja andis Swedbank omapoolseid selgitusi, kuid ei osanud arvata, et see päädib hiigelsuure trahvinõudega, vahendas Leta.

Konkurentsiamet ei arvestanud kõigi panga toodud põhjendustega, teatas Läti SEB.

Nii Swedbank kui ka SEB keeldusid pikematest selgitustest, öeldes, et nad alles tutvuvad rohkem kui 60-leheküljelise dokumendiga.

Suurem osa 22 Läti pangast tõenäoliselt vaidlustab trahviotsuse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:49
Otsi:

Ava täpsem otsing