Eesti Vabariik on Eesti kohtus võrdsem kui teised

Riik on eraõiguslikus vaidluses teistest võrdsem. Riigiasutused ei pea kohtuvaidlustes tasuma riigilõivu, mis annab neile menetluses eelise ja võimaldab alati jõupositsioonilt vaielda ning otsuseid vaidlustada.

Lepingute sõlmimist ja täitmist reguleerivad eraõiguse normid. Taolise õigussuhte olemuslik tunnus on võrdses positsioonis olemine, alluvussuhte puudumine. Näiteks õigussuhe kinnistu ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on õigused ja kohustused. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja intellektuaalne omand (näiteks autoriõigus, patendiõigus). Kui sõlmite üüri- või müügilepingu riigiga, siis ka seda reguleerib eraõigus.

Eraõiguslikud vaidlused puudutavad reeglina omandit ja taoliste kohtuasjade lahendamist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik. Põhimõtteliselt peaksite riigiga kohtus vaieldes olema võrdses seisundis, kuid tegelikkuses see ei ole nii. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus on lakooniliselt sätestatud, et Eesti Vabariik kui menetlusosaline on vabastatud nii riigilõivu kui ka kassatsioonikautsjoni tasumisest.

Mida see praktikas kaasa toob? Näiteks seda, et kui ettevõtja soovib esitada hagi riigi vastu 100 000 euro nõudes, peab ta tasuma riigilõivu 6391,16 eurot. Riik sarnaselt hagilt riigilõivu tasuma ei pea. Juhul, kui esimese astme kohus ettevõtja hagi rahuldab ja summa riigilt välja mõistab, on viimasel võimalus kohtuotsus ilma mis tahes lõivuta vaidlustada. Riik võib kogu kolmeastmelises kohtusüsteemis tsiviilasjades hüperaktiivselt vaielda ja vaidlustada ilma, et ta peaks kunagi muretsema riigilõivu või kassatsioonikautsjoni pärast.

Selle eelisseisundi tulemusena on riik kohtus hüperaktiivne vaidleja ega sõlmi kompromissi isegi siis, kui kohtunik konkreetse ja põhjendatud kompromissiettepaneku teeb. Teiseks võib märgata, et teatud riigiasutused on eraõiguslike lepingute rikkumisel sageli palju riskialtimad kui ettevõtjad.

Olukord on põhiseadusevastane. Põhiseaduse kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Samuti on põhiseaduses öeldud, et seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. Nagu näha, on riik eraõiguslikus vaidluses teistest siiski võrdsem. Väljapääsuks sellisest ebavõrdsest olukorrast võib olla riigile eelisseisundit andvate seaduse sätete põhiseadusele vastavuse vaidlustamine kohtumenetluses. Isik, kes selle vaidluse ette võtab, osutab tõenäoliselt suure teene endale ja teistele kaaskannatajatele.