LoodusõnnetusJaapanit ei kukuta

Katri Soe-Surén, Katre Pilvinski 21. märts 2011, 07:35

Kui tuumakatastroofi ei tule, siis Jaapani kriis globaalset majanduskasvu eriti ei mõjuta. Küll võib Jaapan saada viimaseks sädemeks globaalses niigi plahvatusohtlikuks katlas.

Minevik on näidanud, et looduskatastroofid Jaapani majandust ei kukuta – 1995. aastal pärast Kobe maavärinat oli näha, et konjunktuur pigem elavnes. Sel korral on purustused küll suuremad, nagu ka riigil lasuv massiivne võlakoorem, kuid Jaapani majanduskasvuks ennustatakse sellele vaatamata 1 protsenti.
Laiemat pilti vaadates jagunevad eksperdid kahte leeri. "Araabiamaade kriis, nafta hind, Jaapan – iga kriis üksikuna võttes oleks üleelatav, aga sellises kontsentratsioonis võib tekkida plahvatuslik segu, mis ohustab maailmamajanduse kasvu," ütles Hamburgi Maailmamajanduse insituudi (HWWI) direktor Thomas Straubhaar. „Mulle teeb suurt muret, et võime jõuda kriitilise piirini. Kui Jaapanis majandus kokku variseb, on nakatumisoht suur. Kriis võib levida energiaturgudele, pangandussektorisse ja edasi Euroopa võlakriisile.“
„Šokki ei tule, mis maailmamajanduse kasvu kahjustaks. Selleks on Jaapani kinnisvara- ja finantsturud ülejäänud maailmaga liiga nõrgalt seotud,“ ütleb Rudolf Besch Dekabankist. 
„Riskid kasvule on küll kindlasti suurenenud. Meie baasstsenaarium aastaks 2011  aga ennustab globaalseks majanduskasvuks keskmiselt 5 protsenti,“ ütles Goldman Sachsi peaanalüütik Jan Hatzius.
"Erinevalt Lehmani pankrotist 2008 ei ole Jaapanist mõjutatud globaalne võrgustik, tagajärjed on tuntavad vaid kohati,“ lisas Deutsche Banki peaökonomist Thomas Mayer.

Tuumakatastroofi puhul on pilt teine
Olukord Fukushima tuumajaamas on küll stabiliseerumas, aga tuumakatastroofi oht ei ole veel kaugeltki mitte möödas. Dekabanki analüüs ütleb, et kui radioaktiivne kiirgus levib 300 kilomeetri raadiuses Fukushimast, siis mõjutab see üheksat prefektuuri, mis annavad 40 protsenti Jaapani majanduse kogutoodangust. Dekabank arvestab sellisel juhul üheprotsendilise langusega maailmamajanduses.
Tuumakatastroofi levimine kuni Tokyoni tabaks rängalt ka pangandus- ja kinnisvarasektorit. „Kui üks bürookõrghoone aastaid tühjalt seisab, on selle väärtus praktiliselt null,“ tsiteerib Welt am Sonntag üht pangajuhti. Kinnisvarafond, millele selline hoone kuulub, oleks sunnitud tegema dramaatilisi mahakandmisi, nagu ka pank, mis seda kinnisvara finantseeris. Halvimal juhul võib see saada saatuslikuks mõnedele Euroopa pankadele.
Ühe kõige mustema stsenaariumi on välja käinud Financial Timesi nimekas kolumnist Wolfgang Münchau. „Maailm on langemas finantskriisist tuumakriisi,“  kirjutas Münchau läinud nädalal. „Terve finantskriisipoliitika toimib sarnaselt Jaapani energeetikakontserni Tepco  meeleheitlike katsetega hoida merevee abil tuumavardaid kontrolli all. Näpitakse sümptomeid, aga tegelikku probleemi lahendada ei suudeta. Sellised strateegiad lõpevad fiaskoga,“ ennustas Münchau.

Jaapani jaoks ulatuvad katastroofi kulud hinnanguliselt 137 miljardi euroni. See on 3,2 protsenti kohalikust SKPst.
Allikas: Dekabanki uurimus

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. March 2011, 15:37
Otsi:

Ava täpsem otsing