Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kuidas põllumees pangast kevadtöödeks laenu saab?

Meelis Annus 23. märts 2011, 00:00

Põllumees ei peaks enam pankadesse umbusuga suhtuma, sest hoolas ja hakkaja ettevõtja saab sealt nüüd jälle laenu. Eesti põllumajandussektori kogutoodang keskmistes hindades on umbes 640 miljonit eurot, sellest lisaväärtus 210 miljonit eurot, mis ei ületa 2% majanduse kogu lisandväärtusest. Töökohti on sektoris 20 000, mis moodustab 3% kogu riigi töökohtadest.

ELi toetusraha abil uute tootmishoonete ehitamine aga pakub hõivet ehitusmaterjalide tootjatele ja ehitajatele. Et sektor ekspordib toodangust üle 30%, siis toob see riiki raha. Seega avaldab põllumajandussektor riigi heaolule suuremat mõju, kui alguses paistab.

Kindlasti huvitab põllumajandsektoris tegutsejaid küsimus, kas pangast praegu laenu antakse ja milliseid näitajaid otsustamisel vaadatakse? Tänu lähiminevikus olnud madalatele piima- ja teraviljahindadele on põllumeeste maksevõime olnud madal ja seetõttu on nii mõnigi laenutaotlus negatiivse vastuse saanud. Ei saa salata, et ka pangad on olnud ülimalt konservatiivsed ja finantseerinud ainult tugeva rahavooga projekte. Praegu on turul olukord muutunud, tunda on tugevat konkurentsi ja laenupakkumine ületab nõudlust.

Oleme teadlikud suuremate tarvikumüüjate soovist tegeleda oma põhitegevusega, mis on väetiste- ja taimekaitsevahendite müük, ning jätta raha laenamise pankadele. See soov on mõistetav ja suures pildis ka sektorile kasulik, pankadest otse laenates on põllumehel intressikulud madalamad ja oht ülejõu käivate kohustuste võtmiseks väiksem. Küll aga on natuke rohkem tarvis oma tegevust planeerida ja paberimajandusega tegeleda, kuid see vaev ei ületa kindlasti saadavat rahalist kokkuhoidu.

Kulude erinevused võivad olla mitmekordsed ja seades korra panga kasuks hüpoteegi, saab sama tagatist ka järgnevate laenude võtmisel kasutada. Kui tagatisvara jääb puudu, saab kasutada Maaelu Edendamise Sihtasutuse garantiid. Ja ikkagi jääb odavamaks viisiks kevadtööde laen otse pangast.

Mida pank teada tahab? Soovitan oma panga halduriga varakult kohtuda ja võimalused läbi arutada. Enne kohtumist tuleks koostada 2010. aasta bilanss ja kasumiaruanne ning panna paberile 2011. aasta haritavate põllumaade hektarid, nende jagunemine erinevate kultuuride kaupa ning oodatav saagikus.

Mida suurem on ettevõte ja soovitav laenusumma, seda detailsem võiks aastane plaan olla. Tähtis on, et suudate haldurile selgitada, millised on oodatavad kulud ja tulud, millise osa kuludest katate ise ning kui palju on juurde vaja, milliste kulude katteks kasutate laenu ja milliste tulude arvelt toimub laenu tagastus. Hea, kui arvestuslikult oleks ühe euro tagasimaksmiseks 1,3 eurot ärikasumit, siis on piisavalt puhvrit ka negatiivsete tulemuste korral. Teiseks mõõdikuks võiks olla omakapitali osakaal kogu varast, mis ei tohiks laenu võttes alaneda alla 30%.

Laenu kergekäeliselt pikendada ei tohiks. Et kevadtöödeks võetava laenu eesmärk on katta hooajal tehtavaid kulusid, siis tagasimakse peaks toimuma ka sama aasta tegevusest saadavate tulude arvelt, olgu selleks siis saagi müük või toetused. Kindlasti ei tohiks kergekäeliselt neid laene pikendada, see suurendab maksekoormust ja pärsib tulevikus investeerimisvõimet. Kui sedasi pikendatakse juba mitme aasta ebaõnnestumiste tõttu tagastamata laene ning lisaks võetakse veel juurde uusi kohustusi, siis võib see lõpuks viia ettevõtte tegevuse lõppemiseni.

Targem on vahepeal investeerimisplaane edasi lükates võlgu vähendada, müüa seisvat põhivara või kaasata uusi investoreid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:09
Otsi:

Ava täpsem otsing