Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Luksemburgi peamine vara on inimesed

22. märts 2011, 08:27

Jätkame viie Euroopa rikkama riigi tutvustamist. Euroopa rikkuselt teine maa on Norra järel väikeriik Luksemburg. Sellel maal oli keskmine aastane netosissetulek 2008. aastal 26 920,79 eurot (võrreldes Eesti 6600,17 euroga).

Kuigi protsentuaalselt on Eesti netosissetuleku kasv kiirem (kümne aastaga +309 protsenti võrreldes Luksemburgi 74 protsendiga, on numbriliselt sissetulek vähem kasvanud (Eesti 4987 eurot, kuid Luksemburgis 11 416 eurot).

Veebruaris oli Luksemburgi aastane inflatsioon 3,9 protsenti. Tööpuudus on madal. Kui 2009. aastal tegi Luksemburgi majandus läbi 3,7 protsendise kukkumise, siis 2010. aasta majanduskasvuks on prognoositud 3,2 protsenti.

Luksemburgi peamine „maavara“ on hästi haritud mitut keelt valdavad inimesed, kes on hõivatud panganduses ja varahalduses. Luksemburg on hästi reguleeritud finantskeskus. Aktsiad ei ole Luksemburgi leivanumber, selleks on fondide administreerimine ja võlakirjad. Luksemburg on maailmas investeerimisfondide keskusena teisel kohal (USA järel). Varahaldust toetab tasemel telekommunikatsioon ning suurlinnade lähedus. OECD kirjutas, et Luksemburgi finantskeskus on spetsialiseerunud rahvusvaheliste pankade piiriülese likviidsuse juhtimisele ja varahaldusele. Vaatamata sellele, et kaks piiriülest panka sattusid raskustesse, on üleilmse finantskriisi mõju kardetust väiksem. 

Samuti võib öelda, et tegu on euroala kõige tähtsama privaatpanganduse keskusega. Ka on riik atraktiivne edasikindlustajatele. Luksemburgi kasutatakse väärtpaberite hoidmiseks ja arvelduseteks. Luksemburgis tegutseb 220 erinevat panka. Ka Eestis on mõlgutatud mõtteid, et siia võiks tekkida finantskeskus, ei paista, et selleks midagi ette võetakse. Meil on käputäis suurte turuosadega panku, mis teenivad kohaliku elanikkonna ja ettevõtete teenindamisest, mitte välismaiste kundede teenindamisest. Piiriülene privaatpangandus ja varahaldus nõuavad stabiilsust ja talente.

OECD tõi Luksemburgi puhul välja probleemi, et CO2 emissioonid inimese kohta on kõrgel tasemel. Ei maksa arvata, et luksemburglased liialt autodega ringi sõidavad, pigem on probleem selles, et Luksemburgis on tanklates kütus odavam, kui naaberriikides. Seetõttu eelistavad lähedal elavad saksalased, prantslased ja belglased oma autode kütusepaake täita Luksemburgis.

Luksemburgis leidub rauamaaki ja seal sulatatakse terast. Luksemburgi võib pidada maailma suurimaks terasetootjaks, küll selle agaga, et Luksemburgis seda märkimisväärselt ei toodeta, kuid maailma suurim terasetootja ArcelorMittal on registreeritud Luksemburgis.

Üks põhjus, miks Luksemburgis luuakse nii suurt lisavääärtust inimese kohta on see, et enam kui 40 protsenti palgatööajatest elavad mujal ja käivad Luksemburgis tööl. Need töötajad annavad panuse SKPsse ja tööjõuturule, kuid kuna nad ei kulu elanikkonna hulka, siis ei arvestata nendega SKP inimese kohta arvestuses.

Suurvüstiriigi pindala on 2586,4 ruutkilomeetrit ja seal elab veidi üle poole miljoni elaniku. Luksemburgis käibib euro. Luksemburg on Euroopa Liidu ja NATO liige.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. March 2011, 08:27
Otsi:

Ava täpsem otsing