Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- Katre Pilvinski
- 22. märts 2011 kell 14:38
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Riikide eelarvepoliitika peaks olema jätkusuutlik
Inimestel tuleb mõista, et poliitikute vead peavad kinni maksma nad ise ja nende lapsed, rääkis Eleringi juht Taavi Veskimägi euroala kriisifondist.
"Toimiv rahapoliitika Euroopa rahaliidus saab põhineda ainult jätkusuutlikul eelarvepoliitikal nendes riikides. Eelarve konsolideerimine kasutades nii eelarve tulu kui kulu poolel olevaid võimalusi ei ole olnud täna finantsraskustesse sattunud riikidest enamuses piisav," sõnas endine rahandusminister."Ja, mis mind teeb kõige murelikumaks, paljudes nendes riikides ei ole mentaliteeti - ise vastutad - jätkuvalt olemas. Seega välise sekkumise kõrval läbi rahaliidu kesksete instrumentide on just palju ära teha liikmesriikide riigirahanduse positsiooni tugevdamisel," kommenteeris Veskimägi."Seega peamine alternatiiv peitub konkreetsete riikide eelarvepoliitikas. Isegi raha laenates hätta sattunutele, et see ei oleks tagastamatu abi, vaid laen, peavad need riigid oma pikaajalisi eelarvepoliitika sihte korrigeerima. Tasakaalu leidmine finantsraskustesse sattunud riikide enda panuse ja nende riikide panuse vahel, kes panustavad selleks, et naabrite mure ei muutuks nende mureks, on võtmeküsimus," ütles Veskimägi.Ta tõi näiteks, et kui on arutatud tihedama majanduskoostöö raames lisaks maksubaasile asuda tegelema ka maksumäärade harmoniseerimisega liikmesriikides, siis võiks olla reegel – need, kes suudavad asutamislepingu piirides eelarve konsolideerimisega saada hakkama, ei pea maksumäärade harmoniseerimisega kaasa minema."Teistele on see kohustuslik, „free rider’ite“ probleem tuleb eos kõrvaldada. Eriti kui see põhineb madalama heaoluga riikide najal edasi elamises. Ühiskonnad peavad mõistma, et nende poolt valitud poliitikute vead peavad kinni maksma ikka nemad ja nende lapsed, mitte teiste riikide maksumaksjad," lausus Veskimägi.Eile selgus, et Eesti panus 2013. aastal loodavasse euroala alatisse kriisihaldusmehhanismi on 1,3 miljardit eurot (9% SKPst), millest reaalselt makstakse sisse 144 miljonit eurot.Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Seotud lood
Noored küsivad palka nii, et maa must? Väga hea!
Noorte kõrge palgasoov on normaalne ja viib edasi, pole siin iriseda midagi, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Noorte kõrge palgasoov on normaalne ja viib edasi, pole siin iriseda midagi, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Equinor maksab erakorralist dividendi ja ostab aktsiad tagasi
Norra energiaettevõte Equinor kinnitas tavapärase dividendimakse ning lisas sellele samas suuruses erakorralise dividendi, pakkudes aktsionäridele tulu kokku 0,70 dollarit aktsia kohta.
Norra energiaettevõte Equinor kinnitas tavapärase dividendimakse ning lisas sellele samas suuruses erakorralise dividendi, pakkudes aktsionäridele tulu kokku 0,70 dollarit aktsia kohta.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Kriis pani juhid liikuma. „Rahapakiga enam kedagi üle ei osta“
Viimaste aastate kriisid on muutunud erinevatel põhjustel juhtide vahetused tavapärasemaks, kuid ainult suurema palgaga üldjuhul enam tippjuhti konkurendi juurest üle ei meelita, rääkis värbamisagentuuri Fontese partner Eva Lelumees.
Viimaste aastate kriisid on muutunud erinevatel põhjustel juhtide vahetused tavapärasemaks, kuid ainult suurema palgaga üldjuhul enam tippjuhti konkurendi juurest üle ei meelita, rääkis värbamisagentuuri Fontese partner Eva Lelumees.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Kohus jättis Merko vaidluses riigiga tühjade pihkudega
Tallinna halduskohus, mis korra juba pikale veninud vaidluses riigilt Merkole pea miljoni kahjuhüvitist välja mõistis, jättis värske otsusega ehitusfirma kaebuse rahuldamata.
Tallinna halduskohus, mis korra juba pikale veninud vaidluses riigilt Merkole pea miljoni kahjuhüvitist välja mõistis, jättis värske otsusega ehitusfirma kaebuse rahuldamata.
Leedu firma plaanib Eestisse investeerida 18 miljonit
Leedu logistikakinnisvara ettevõte Sirin Development hakkab sel aastal ehitama Eestisse 8 miljonit eurot maksvat laohoonet, kokku plaanib firma investeerida Eestisse 18 miljonit eurot.
Leedu logistikakinnisvara ettevõte Sirin Development hakkab sel aastal ehitama Eestisse 8 miljonit eurot maksvat laohoonet, kokku plaanib firma investeerida Eestisse 18 miljonit eurot.