Euroala stabiilsusmehhanism ajas turud närvi

Ehkki juba läinud aasta sügisest oli teada, et ESM näeb esmakordselt ette ka võimaluse, et investoritel tuleb liikmesriigi võimaliku maksejõuetuse korral kahjude kandmises oma osa anda, tõstis kokkulepe selle teadmise investorite teadvuses taas esiplaanile.

„Nüüd on see Euroopa Liidu poolt mustvalgel kirjas, et liikmesriigi maksejõuetus on võimalusena arvesse võetud. Samuti on selgelt kirjas, et erainvestoritel tuleb maksejõuetuse korra kukrut kergitada,“ ütles ajalehele Financial Times Evolution Securities’ osakonnajuht Gary Jenkins.

Kõige enam sattusid löögi alla võlakirjad, mille maksetähtaeg saabub peale 2013. aasta keskpaika, mil praeguse ajutisest kriisifondi (EFSF) asendab ESM. EFSF ei näe ette võimalust, et ka erasektori investoritel tuleks osaleda kahjude kandmisel.

Iiri kolmeaastase tähtajaga võlakirjade intressimäärad kerkisid eile 55 baaspunkti võrra 10,53%-le, tõustes põgusalt rekordtasemele. Portugali võlakirjadelt nõudsid investorid 20 baaspunkti võrra kõrgemat tulusust 7,24% tasemel ning Kreeka võlakirjadelt 35 baaspunkti võrra 16,40% tasemel.

Analüütikud siiski kiidavad ELi samme.

„See on positiivne, sest poliitikategijad püüavad turu viia nii kaugele, et see riske õigesti hindaks. See arusaamine, mis valitses enne kriisi puhkemist, et euroalal on saadaval tasuta lõunad, ei olnud hea. Turg peab kandma vastutust kui võtab kanda liiga suured riskid,“ ütles RBSi ökonomist Jacques Cailloux.

Praegu lisab turgudele ärevust ka poliitilise kriisi süvenemine Portugalis, mis võib viia selleni, et juba väga varsti palub euroala kriisifondist abi ka Portugal. Samuti on lahtine, kas Iirimaal õnnestub neljapäeval Brüsselis algaval Ülemkogul välja kaubelda madalam intressimäär mullu novembris saadud abilaenule – selle tingimusena on Saksamaa ja Prantsusmaa nõudnud Iiri madala ettevõtte tulumaksu tõstmist. Samuti blokeerib Soome sisepoliitilistel põhjustel euroala praeguse ajutise kriisimehhanismi EFSF tegeliku laenuvõime tõstmist, keeldudes lisama garantiisid.