Korruptsioon pidurdab arengut

Ülemiste ostu plaanides, mis Teid enim köitis? Arvan, et see oli kombinatsioon paljudest teguritest, mis vastasid meie tingimustele. Esiteks oli see piisavalt suur ehk vähemalt üle 50 000 ruutmeetri ja sellega seoses ka kasvupotentsiaal, sest Ülemistel on ligi 150 000 ruutmeetrit arendamata maad. Kolmandaks on firmade portfell väga hea, sest on palju IT- ja teadmispõhiseid firmasid. Seal on kodu- ja välismaiseid, suuri ja väikesi firmasid, mis on samuti oluline. Suurem osa välja arendatud 70 000 ruutmeetrist on uus või renoveeritud ja lisaks on tegu ka väga ilusa kohaga. Ning tähtis oli ka kohalik ja väga kogenud tiim, mistõttu me ei ostnud ainult vara, vaid ka oskusteavet, sidemeid ja kogemusi. Ülemiste juht Gert Jostov on küll noor, kuid väga kompetentne, mistõttu oleme tema tiimi juhtimisel suutnud Ülemiste City väga kiiresti Technopolisega integreerida.

Kas teil on laienemisplaane Eestis? Kindlasti! Me ei lähe kuhugi, kus pole kasvupotentsiaali. Esialgu piirneb meie laienemine Ülemiste Cityga, sest seal on tohutu kasvupotentsiaal, mis hoiab meid aastaid hõivatuna. Ma ei välista häid võimalusi laienemiseks mujal Eestis või Tallinnas, kuid praegu on meie energia suunatud Ülemistele. Usun, et meil on praegu väga hea võimalus käivitada esimene suur projekt Tallinnas sel aastal, kui kõik hästi läheb. Turg on selleks valmis, sest praegu on näha, et Eesti ärimaastik on lausa dramaatiliselt paranemas. Nii et uus projekt tuleks võimalikult vara käivitada.

Kas plaanite koostööd teha ka mõne Eesti ülikooliga? Jah, muidugi. Me teeme juba koostööd Tehnopoliga, mistõttu on meil sidemed Tallinna Tehnikaülikooliga. Tartu Ülikooliga meil sidet veel ei ole, kuid ma tervitaksin koostööd nendega.

Kui palju mõjutab teid kinnisvaraturg? Dramaatiliselt palju. Me peame oma kinnisvara hindama vastavalt turuväärtusele, mistõttu kinnisvaraturu langedes olime sunnitud suuri summasid lihtsalt korstnasse kirjutama. Majanduslanguse ajal hinnad langevad ja me peame igas kvartalis oma vara ümber arvestama. See vähendab meie omakapitali suhet, mistõttu peame me aktsionäridelt lisaraha küsima, kuid see ei mõjuta meie rahavoogusid.

Kus te saite finantskriisi tõttu kõige valusamalt lüüa? Me ostsime Ülemiste City täiesti põhjas, mistõttu meie ajastus oli ideaalne. Seega me Eestis ei kannatanudki. Kõige rängem hoop tuli Jyväskyläs, kus pärast Lehman Brothersi kokkuvarisemist kolis Nokia Jyväskyläst ära ja meie ruumide täitumus kukkus 8-9 kuuga 96 protsendilt 86-le.

Kui lihtne on Peterburis tegutseda? Väga raske. Korruptsioon on seal kohutav ja iga firma peab sellega arvestama. Me võtsime nulltolerantsi hoiaku kohe algusest peale. See on muide probleem ka Eestis. See on küll varasemaga võrreldes vähenenud, kuid ei ole kadunud. Näiteks Tallinnas teavad kõik, et korruptsiooni puhul on meil nulltolerants ja kui sa vahele jääd, siis sind ei hoiatata, vaid sind vallandatakse. Me intervjueerisime kõiki alltöövõtjaid ja küsisime, kas neile on raha pakutud, kas nad ise on raha pakkunud. Lisaks kasutame audiitoreid nagu Ernst & Young, kes kontrollivad arveid, kontosid, töötajaid ning sama asja teeme me ka Venemaal. Selle hoiaku tõttu kaotasime me Venemaal palju aega, sest ilma altkäemaksuta ei liigu asjad seal kuigi kiiresti. Korruptsioon röövib Venemaa majanduselt energiat kogu aeg, hõivates inimesi ebavajalike asjadega, ja kohalikelt võimudelt ei tule seda toetust, mida tegelikult vaja oleks.

Mis riigid teil veel silmapiiril on? Minu unistus on tegutseda terves Hansa piirkonnas - kõik riigid, mis Läänemere kaldal asuvad. Sellega areneks meil välja suur võrgustik ja me saaksime paremat teenust pakkuda nii investoritele kui ka firmadele. Praegu vaatame ringi Vilniuses ja Kaunases. Lätis me praegu midagi ei otsi, sest ma ei taha korruptsiooniprobleemidega tegeleda. Meie eesmärk on aastas kasvatada kasumit ja käivet 10% võrra, mis tähendab laienemist 50 000 ruutmeetri võrra.

Kui palju lihtsam on ettevõttel leida kasvuks vajalikku kapitali, kui ta asub teie tehnopargis? Esiteks liigub kapital meieni, sest riskikapitalistid teavad, et nad jõuavad meie kaudu vajaliku ettevõtteni. Me ühendame erinevad tehingupooli nii virtuaalselt kui füüsiliselt. Me pakume põhimõtteliselt ostukanalit nii firmadele kui ka investoritele. Meil on suur andmebaas, kuhu me koondame firmade andmed, mida me vajadusel saame investoritele pakkuda. Lisaks online-suhtlusele korraldame alatihti üritusi, kus erinevad osapooled saavad ka näost näkku kohtuda.

Ülemiste Cityt ostes andis Swedbank välja kolme viimase aasta suurima laenu. Kas täheldate kriisijärgses majanduses pankade käitumises mingeid muutusi? Meie tavalised panganduspartnerid Nordea, Sampo ja Pohjola ei olnud kriisist väga räsitud, sest neil oli 1990. aastate kriisi kogemus veel hästi meeles. Nad said küll kõrvetada, kuid asi polnud hull. Meile laenamist keegi ei lõpetanud. Ära kadus vaid ettevõtete võlakirjade turg. Paljudel Rootsi pankadel on jätkuvalt suur risk Baltimaades ja usun, et saada enda partneriks Soome börsifirma aitab oluliselt nende riski vähendada. Kui Mainor oli omanik, siis neil polnud pankadega nii kerge läbi rääkida, aga meie laenuportfelli suurus annab läbirääkimistel märksa suuremad õigused, mis vähendab finantseerimise kulusid.