KUIDAS firma ja töötajad kriisist välja tuua?

Katariina Krjutshkova 24. märts 2011, 00:00

Päeval, mil saabuvad esimesed teated Jaapani katastroofist, istuvad Tallinna vanalinna hotelli väikeses seminariruumis kriisispetsialistid. Osa neist on nõu ja jõuga abistanud riike inimohvriterohketes kriisides, nagu kuue aasta tagune tsunami või Iisraelis detsembris puhkenud metsapõlengud. Kolm aastat tagasi Soome Nokia linnas veekatastroofis abiks olnud Hannu Rantanen ütleb, et vaevalt jõudis ta Eestisse, kui jälle häda käes - algas Jaapani seni suurim maavärin. Praeguse seisuga on hukkunuid juba üle 20 000. See mõõde on raskesti tajutav.

Küll esineb kriise igal tasandil, nii ülemaailmsel kui ka isiklikul. Kriis võib olla seotud ka ettevõtte inimestega. Kriisi eeldus on traumaatiline sündmus. Näiteks tootmisest läheb müüki praaktoode, mis võib kahjustada tarbijate tervist, hoones puhkeb tulekahju, töötajat või töötajaid ründab vägivaldne klient, kolleeg saab vigastada raskes tööõnnetuses jms

Enne tegutsemist tuleb mõelda. On kümneid põhjused, mis võib ettevõttes inimesed rööpast välja viia ja isikliku kriisi läbielamiseks ei pea olema otsene kannataja - piisab ka sündmuse tunnistajaks olemisest.

Kriisikommunikatsiooni tundjad ütlevad seminaril, et tunnevad end autsaiderina. Juhid tegelevad igapäevaste asjadega ega vaeva oma pead sellega, mis võib juhtuda. Paljudel pole aimugi, kuidas käituda kriisis töötajaga ja milliseid etappe kannatanu läbi elab. Lisaks sellele pole ka kõik ettevõtted kriisisituatsiooniks plaani koostanud ega oska võib-olla ka tagantjärele kogetust õppida.

Rantaneni sõnul on kriisisituatsioonis tõeliseks väljakutseks toimetulek ajakirjanikena ja valede faktidega. Ehk täpsemalt - kuidas tagada, et just õige info jõuab ajakirjandusse.

Rantaneni arvates on tüüpiline viga, et kriisis tegutsetakse rohkem, kui mõeldakse. Pealegi käitub igaüks, nagu paremaks peab.

Niiviisi võib ettevõttest välja minna valeinfot. Seda eelkõige seetõttu, et sageli on kriisis keeruline mõista, mis on sündmuse põhjus ja mõju. Rantanen räägib, et samasugune olukord tekkis ka Nokia linna veekatastroofi juures. Inimesed nägid, et joogivesi on imelikku värvi ja lõhnab halvasti. Samas ei teatud pikalt, mis veel viga on. Alles hiljem selgus, et segunesid reo- ja joogivesi. Tervisehädadega pöördus seejärel haiglasse umbes 6000 Nokia elanikku.

Infonappusel rängad tagajärjed. Teadmatusest avalikkuse ette jõudnud väärad faktid külvasid vaid paanikat. Pigem oleks aidanud konkreetsed juhiseid, mida nad tegema peaksid.

Samamoodi on halb, kui infot on vähe. Kriisispetsialist Zvi Reich räägib hiljutise Iisraeli ajaloo suurima metsatulekahju näitel, et valitsus oli äärmiselt hästi organiseeritud: põlengu kustutamiseks kutsuti appi brigaadid USAst, Venemaalt, Suurbritanniast, Jordaaniast ja Kreekast. Tulekahju leidis võrdlemisi kiiresti lõpu, aga rahvast hoiti pimeduses. Inimesed said valitsuse peale nii vihaseks, et hakati toetama hoopis tulekahju tekitajaid.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:50
Otsi:

Ava täpsem otsing