Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Veskimägi: mis juhtub, kui Narva elektrijaama kahte uut plokki ei tule?

Indrek Kald 24. märts 2011, 12:23

Eestil tuleb mõelda energiavarustuse plaanile B, kui näiteks Narva elektrijaama kahte uut plokki ei tule, ütles ASi Elering juht Taavi Veskimägi.

"Varustuskindluse seisukohalt on täna – tagamaks regioonis lisaks rajatavatele ühendustele ka piisavad tootmisvõimsused – oluline mõelda plaanile B. Seda olukorras, kus tõenäoliselt Visaginase aatomijaama [Leedus - toim.] ega Narva elektrijaama kahte uut plokki ei tule," kommenteeris ta eilset Euroopa Komisjon teadet, et komisjon hakkab uurima Eesti Energiale Narva kahe uue energiaploki ehitamiseks antavat riigi toetust.

Veskimägi sõnul tuleb mõelda, milline on Balti riikide elektritootmise portfell 10-15 aasta perspektiivis. "Kas Eestil on lähtuvalt energiamajanduse arengukavast jätkuvalt ambitsioon omada kodumaise tarbimise katmiseks täies mahus vajalikke tootmisvõimsusi? Peaksime tõsiselt arutama selle eesmärgi hoidmise otstarbekust ja hinda elektritarbijale," rääkis ta.

"Juhul, kui see eesmärk on jätkuvalt ka uute rajatavate ühenduste valguses adekvaatne, peab plaan B andma vastuse, millised saavad olema uued kiirelt ehitatavad ja turupõhiselt konkurentsivõimelised baaskoormusjaamad. Lühiajaline lahendus on kindlasti ka tööstusheitmete direktiivi võimaluste rakendamine olemasolevatele vanadele põlevkiviplokkidele, kuid nende eluiga lõpeb 2020-2025 perspektiivis ikkagi," lisas Eleringi juht.

Veskimägi ütlusel peaks uuesti mõtlema, kas Eestis ei oleks perspektiivne põlevkivi paremini vääristada ning toota elektrit hoopis näiteks gaasipõhiselt. "Gaasituru liberaliseerimine ja alternatiivsete gaasitarneahelate soodustamine peaks välistama vajaduse gaasi, kui madalaima CO2 emissiooniga kütuse energiajulgeoleku seisukohalt diskrimineerimiseks," lisas ta.

Euroopa Komisjon teatas eile, et hakkab lähemalt uurima Eesti Energiale Narva kahe uue energiaploki ehitamiseks antavat riigi toetust. "Eesti väitel on abi vajalik energiavarustuse kindluse suurendamiseks. Ehkki komisjon tunnistab energiavarustuse kindlustamise tähtsust, on tal praeguses etapis kahtlusi, kas Eesti poolt kavandatav meede oleks kõnealuse eesmärgi saavutamisel kõige vähem konkurentsi kahjustav alternatiiv," märkis komisjon.

"Eelkõige tekitab küsimusi see, et pika aja jooksul antaks suuri subsiidiume, viimata selleks läbi hankemenetlust. See võib muuta Eestis ja tema naaberliikmesriikides alternatiivsetesse tehnoloogiatesse investeerimise ebaatraktiivseks ning kõrvale tõrjuda konkurendid, kes peaksid tegutsema ilma sellise abita," seisis teates.

Konkurentsipoliitika eest vastutav komisjoni asepresident Joaqu?n Almunia ütles, et tunnistab Eesti elektrituru eritingimusi, kuid kõnealuse konkreetse meetme ülesehitus võib oluliselt kahjustada konkurentsi Eestis ja tema naaberliikmesriikides ning muuta neis alternatiivsetesse tehnoloogiatesse investeerimise ebaatraktiivseks.

Eleringi poolt Euroopa Komisjonile, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning konkurentsiametile koostatud Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruande kohaselt väheneb Eesti elektritootmise võimsus aastaks 2017 oluliselt ning uutesse tootmisseadmetesse suuremahuliste investeeringute puudumisel võib aastal 2016. tekkida tiputarbimise katmiseks vajalike tootmisvõimsuste puudujääk.

Kriitilise tähtsusega on 2016. aasta, mil tuleb kogu elektritootmine harmoniseerida ELi nõuetega ning rakenduvad piirangud Narva Elektrijaamades kasutatavatele tootmisseadmetele. Tootja on teatanud olemasolevast kaheteistkümnest kuue ploki seiskamisest ja neljale plokile väävlipuhastusseadmete paigaldamisest, teatas Elering.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. March 2011, 12:34
Otsi:

Ava täpsem otsing