Investorid tahaksid anda 100 miljonit, mitte 10

"Minu jaoks on müstiline see, et Balti riigid saavad oluliselt rohkem tähelepanu, kui meie proportsionaalne osa maailma majandusest eeldaks," ütleb Tiivas. "Mingil ajal oli näiteks Läti Financial Timesi esiküljel kord kuus. See, et me ühel või teisel põhjusel saame maailma avalikkuse ja meedia tähelepanu, tuleks nüüd enda kasuks pöörata."

Aga kuidas seda teha? Mul on oma vanale armastusele börsile mõeldes jube kahju, et me ei ole seda Balti riikides paremini tööle saanud.

Maailma kõige jõukamad riigid, nagu Šveits, Hongkong, Singapur, on ühtlasi kõige suuremate kapitaliturgudega SKP kohta. Balti riigid on aga samas pundis Venezuela, Gambia, Zimbabwega… Ma arvan, et jõukusel ja kapitaliturgudel on omavahel mingi seos.

Mingitel päevapoliitilistel kaalutlustel oleme jätnud tegemata mõned olulised erastamised. Ühelt poolt justkui vahet pole: Eestis on endiselt elektrit ja valitsus sai tagasi valitud. Aga seda ma ei tea, kas meil ka näiteks 50 aasta pärast on konkurentsivõimelise hinnaga elekter. Kas me anname ühele oma edukamale firmale, mida Eesti Energia kahtlemata on, piisavalt võimalusi olla edukas Ameerikas või Jordaanias? Ja kas Eesti maksumaksja peaks ise võtma selle äririski? Pigem mitte.

Enamasti eristub Eesti kogu maailma kontekstis ikka positiivses mõttes, aga potentsiaali oleks veel rohkemaks. Me ei pea jääma ainult kohalikele meistrivõistlusele, vaid võiksime ka suuremas liigas mängida.

Kui aktiivne on Eesti ettevõtja ekspordivõimaluste otsimisel? Ma olen kuus aastat lennanud suhteliselt intensiivselt Tallinna ja Stockholmi vahet ja alguses ei näinud lendudel eestlastest kedagi peale pankurite. Nüüd kohtad juba mööbli-, ehitus- ja muude firmade inimesi. Aastatel 2006-2007 ei viitsinud keegi väga välisturgudega tegeleda, tundus, et koduturul on tohutu potentsiaal. Nüüd inimesed pingutavad.

Meil on müüt, et eestlased on väga halvad müügimehed. Tõenäoliselt on sellel aga lihtne põhjus, et väga ei ole seda senimaani proovitud. Ega sa ei saagi seda osata, kui sa oled siiani vaid oma kodukülas see üle linna Vinski olnud. See nõuabki harjutamist ja oskused tulevad aja jooksul. Aga sellega tuleb peale hakata ja siin on roll nii poliitikutel kui ka ajakirjandusel, et harida inimesi selles, et me ei saa kapselduda iseendasse. Viimase aja sõnumid on olnud väga julgustavad, näiteks presidendilt iseseisvuspäeva kõnes.

Rootsi tulles kogevad Eesti ettevõtjad, kui suletud see turg tegelikult on. Eks igal pool on omad tavad ja keegi ei oota sind kuskil avasüli. Edukas olemine nõuab pingutust, aega ja ka koostööd.

See on ka oluline küsimus, et kui võimelised me oleme koostööd tegema. Kui tuua näide hoopis teisest sektorist, siis jaapanlased võitsid Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurikonkursi. Väga lahe! Millal võidavad eestlased Londoni olümpiastaadioni või Bahreini kunstimuuseumi arhitektuurikonkursi? Ja miks nad ei võiks võita? Meil on nii palju häid arhitekte ja kunstnikke! Küsimus on, kuidas me loome selle kriitilise massi mitte ainult raha, vaid ka ideede mõttes, et võtta ette natuke suuremaid töid.

Või näiteks kapitaliturgudel on turule tulevaid ettevõtteid ülivähe ja nad on nii väiksed. Investorid ütlevad, et ma ei saa sulle 10 miljonit anda - oleksid sa 100 küsinud, siis oleks hoopis teine lugu, et siis muutuks see huvitavaks (naerab).

Kas need 10miljonilised investeeringud ei paku huvi? Lihtsalt ei taheta osta tervet ettevõtet, vaid näiteks 10protsendiline osalus. Meil endal on olnud konkreetne dilemma East Capitali Balti fondis. Seal on reegel, et enamasti ei tohi sa omada suuremat kui 10protsendilist osalust ettevõttes. See tähendab Balti turul paljude ettevõtete puhul paari-kolme miljoni eurost investeeringut. Aga kui meil on valida, kas paneme oma aja ja nutika analüütiku, kes tahab ka kõrget palka saada, tegelema selle 2 miljoni eurose investeeringuga Eestis või 20miljonilise investeeringuga Türgis, siis on ju selge, mis valiku me paljudel juhtudel teeme.

Kas te eelmisel aastal Eestist leidsite ka midagi? Mõned investeeringud tegime, mitte palju. Baltikasse, Eesti Ekspressi ja mõned väiksemad asjad.

2007. aastani ei olnud paljud Eesti projektid eriti huvitavad, näiteks utoopilised kinnisvaraarendused. Siis muutus Rootsis suhtumine Baltimaadesse nii negatiivseks, mingil hetkel ei osanud ma lihtsalt selgitada, miks me peaks Baltimaades midagi teha tahtma. Nüüd on loodetavasti uus olukord ja uued ajad. Hea meelega tahaks Baltimaades aktiivsem olla.

Millised on East Capital Exploreri olulisemad investeeringud? Hea näide on Venemaa ettevõte Melon Fashion Group. Viis aastat tagasi olid nad umbes sama suured kui Baltika ja samas valdkonnas - kolm rõivabrändi. Viimase kahe aastaga on nad suutnud poodide arvu kolmekordistada ja on praegu selgelt kõige suurem moejaekaubandusettevõte Venemaal ja sisenenud lisaks Ukrainasse. Seda viimase kahe aasta jooksul, kus enamik ettevõtjaid on pidanud tagasi tõmbuma ja osa on ka allavett läinud. Fantastiline edulugu.

Kui palju on East Capitali edule kaasa aidanud see, et olete eestlane? Ma vastaks sellele üldisemalt, et East Capitali lähenemises on alati olnud oluline turgude kohalik tunnetus. Et aru saada, mis toimub Venemaal, peame seal kohal käima ja mitte ainult Moskvas, vaid ka mujal. Ja mitte ainult käima kohal, vaid rääkima ka selles keeles.

East Capitali lõid rootslane, prantslane ja leedukas. Senimaani oleme me väga rahvusvaheline seltskond, praegu umbes 28 rahvust. Ja enamikus riikides, kuhu me investeerime, on meil ka n-ö oma inimesed.