Teisitimõtleja Šveits

Romet Kreek 28. märts 2011, 00:00

See mitmekeelne maa on üks haruldane (pool)otsene demokraatia, kus poliitilise tahte teostamiseks ei ole tarvis kasutada erakondi. Iga vastuvõetud seaduse võib panna rahvas hääletusele, milleks on tarvis koguda 100 päeva jooksul 50 000 allkirja seaduse vastu. Rahvas saab seadusandliku algatuse teel algatada seadusi või nende muudatusi.

Välismaalastele on see maa tuntud maailma juhtiva panganduskeskusena. Privaatpangandus on olnud Šveitsi põhikompetents juba üle 300 aasta. Šveits on tuntud turvasadamana. Selleks on ka põhjust. Šveits on neutraalne (isegi ÜROsse astumist peeti mõeldavaks alles 2002. aastal), edukas majanduspoliitika, madal inflatsioon ja tugev valuuta on lisanud turvalisuse mainet. Credit Suisse'i investeerimise aastaraamatu põhjal on Šveitsist juhitud ligi 30 protsenti kõigist piiriülestest erainvesteeringutest.

Muidugi on Šveits tuntud kellade ja šokolaadi poolest.

Šveits kuulub maailma paremate valitsuse võlakirjaturgude hulka. Alates 1900. aastast on keskmine valitsuse võlakirja reaaltootlus olnud 2,1 protsenti. Šveitsi inflatsioonimäär on maailma madalamate seas - alates 1900. aastast keskmiselt 2,3 protsenti. Šveitsi frank on olnud maailma tugevaim valuuta.

Šveitsi aktsiaturu ajalugu läheb tagasi kaugesse mineviku. Genfi börs loodi 1850. aastal, Zürichi oma 1873. aastal ja Baseli oma 1876. aastal. Alates 1900. aastast on Šveitsi aktsiaturg teeninud keskmiselt 4,3 protsenti aastast reaaltootlust.

Börsil 220 ettevõtet. Šveitsi aktsiaturult leiab umbes 220 ettevõtte aktsiad. Seal on maailmatuntud ettevõtteid eri sektoritest. Kui vaadata aastaseid hinnamuutusi, siis need on üsna nigelad. Aktsiad on pigem kallid kui odavad. Pankade aktsiad näivad aktsia hinna-kasumi suhte näidu alusel odavad, kuid nad oleksid krediidikriisis peaaegu Šveitsi maatasa teinud. Ka UBS ja Credit Suisse on ülisuured võrreldes Šveitsi majandusega. Mõlemad pangad on globaalsed - mis toimub mujal, mõjub otseselt ka neile. Üsna sarnane lugu Islandiga, kus pangad olid hiiglasuured võrreldes Islandi majandusega. Šveits päästis oma pangad, kuna need olid liiga suured, et lasta neil kokku kukkuda. Šveitsi pangandusele nad küll au ei teinud - pigem on nendeks väiksed privaatpangad.

Sissetulek 26 842,48 eurot. Šveitsi keskmine aasta netosissetulek oli 2008. aastal Eurostati andmetel 26 842,48 eurot võrreldes Eesti 6600,17 euroga. Kümne aastaga on šveitslase sissetulek kasvanud 33 protsenti. Šveitsi tööturg on paindlikum naaberriikide omadest. Selle tagajärjeks on väga madal tööpuuduse tase. Šveitsis on maksud läänemaailma mõistes madalad. Muide, sarnaselt sakslastega ei ole ka Šveitsis mingil põhjusel eluaseme omamine populaarne. Vaid 37 protsenti residentidest omas eluaset, teised eelistasid seda rentida. Šveits katab oma energiavajadusest 56 protsenti hüdroenergiast, 39 protsenti aatomienergiast ja vaid viis protsenti tavaenergiaallikatest, mis tekitavad CO2-te. Šveitslased on maailmas kõige entusiastlikumad rongiliikluse kasutajad.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:50
Otsi:

Ava täpsem otsing