Jeffrey Sachs: peatage võidujooks madalamatele maksudele

Sirje Rank 29. märts 2011, 10:28

Columbia ülikooli professor Jeffrey Sachs kutsub täna ajalehes Financial Times avaldatud arvamusartiklis OECD riike koostööle, et peatada maailma riikide valitsuste võidujooks järjest madalamatele ettevõtte tulumaksudele, millega riskitakse ühiskonna järjest sügavama lõhestumisega.

Ka riigifinantside saneerimisel on ebaproportsionaalselt suur rõhk avaliku sektori kulude kärpimisel, mitte maksutulude suurendamisel.

Jeffrey Sachs väidab, et maailma rikkad ning rahvusvahelised suurfirmad on täna eriti heas seisus. Ühelt poolt on maailmamajanduse globaliseerumine avanud järjest uusi võimalusi investeeringuteks ja äritegevuseks, teisalt võistlevad maailma riigid investeeringute riikitoomise eest, kärpides ettevõtte tulumaksu ja luues suure palgatulu saajate jaoks üha uusi „maksuauke“, et mobiilse kapitali jaoks atraktiivsem paista.

Samal ajal on maailmamajanduse globaliseerumine toonud arenenud riikides tugeva palgasurve, mida tunnevad enim eelkõige madalapalgalised ja keskklassi inimesed. Nii on rikkad läinud rikkamaks ja vaesed vaesemaks - võrreldes 1979. aastaga on elanikkonna jõukama 1% maksustamiseelne tulu kasvanud USAs aastaks 2008 10 protsendilt 21%-le ning Suurbritannias 6 protsendilt 14%le 2005. aastal.

Ja nüüd tuleb ka riigieelarvete saneerimine valdavalt avaliku sektori kulude kärpimise arvelt – ühiskondlik leping on kärisemas. Vaid rahvusvaheline koostöö suudab lahendada paljudes arenevates riikides paisuva sotsiaalse kriisi, kirjutab Sachs.

„Rahvusvahelised firmad ja nende ülijõukad omanikud mängivad edukalt riikide valitsusi üksteise vastu välja,“ kirjutab Sachs. Rääkimata suure raha rollist poliitikas, kus näiteks USAs rahastavad naftafirmad vabariiklasi ja Wall Streeti firmad demokraate. „Mõlemad parteid on suure raha kätes,“ nendib Sachs.

Kõige selle tagajärg on suure defitsiidiga eelarved nii USAs kui Suurbritannias – võrreldes Põhjala riikidega, mille riigifinantsid on palju paremas korras, on USA valitsuse tulud 15-20 protsendipunkti võrra väiksemad. Probleem on selles, et taotletakse võimatut: tahetakse juhtida moodsat kõrgtehnoloogilist jõukat ja teadmispõhist majandust, ilma et selleks oleks olemas kohane maksubaas, kirjutab Sachs.

Autor leiab, et liiga kaua on eelarveküsimusi parem- ja vasakleeri vahel arutatud valedel alustel. Vasakleer on reeglina pisendanud eelarvedefitsiidi vähendamise tähtsust, paremleer kõrgemate sissetulekute kõrgemalt maksustamise vajadust, väites, et defitsiiti saab vähendada vaid kärbetega. Vastutustundlikum positsioon võtaks arvesse mõlema poole seisukohti. Defitsiite tuleb kärpida, kuid seda õiglasel, efektiivsel ja kestval viisil, maksustades kõrgemalt rikkaid, kes naudivad elatustaseme tõusu ning kelle kätte koondunud jõukus moodustab praegu pretsedenditult suure osa ühiskondlikust rikkusest.

Märgid laastavast võidujooksust kõige madalamatele maksudele on täna kõikjal, juba hakkavad kaasa minema ka Põhjala riigid, kirjutab Sachs. Peatada saab seda vaid ühisel jõul. Nii kutsub Sachs OECD riikide rahandusministreid üles kogunema ja arutama, kuidas riikide kreenis finantse õiglaselt saneerida, nii, et ka säästukuuri ajal oleks elanike põhivajadused kaitstud. Viimase aja trend ühiskondlike lõhede süvenemise suunas ei nõua mitte kõrgemate tulude, sealhulgas ettevõtte tulude madalamat, vaid kõrgemat maksustamist, kirjutab Sachs. Ja selleks, et see oleks tehtav, et laastav võidujooks peatada, tuleb riikidel oma tegevust koordineerida. 

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
31. March 2011, 15:59
Otsi:

Ava täpsem otsing