Kreeka haarab taas kärpekäärid ja otsib uusi tuluallikaid

Tuleval nädalal saabub riiki rahvusvaheliste laenuandjate järjekordne järelevalvemissioon. Selleks ajaks peab uus pakett järgmise kolme aasta maksutõusudest ja kulukärbetest kogumahus 22 miljardit eurot üldjoontes koos olema.

Turud Kreeka valitsuse ponnistustesse ei usu - Kreeka kümneaastase tähtajaga riigivõlakirjade intressimäärad on ikka üle 12% piiri. Märtsi alguses kärpis reitinguagentuur Moody's juba üheksandat korda Kreeka reitingut.

Äsja küsitles BBC Worldwide Euroopas 52 majandusala tippspetsialisti, kellest suurem osa oli seda meelt, et vähemalt üks riik euroalal peab võlad restruktureerima. Enamik tegi panuse Kreekale. "Kreeka on sisuliselt pankrotis. Riik jääb võlgadega hätta, kuna pole ühtegi viisi, kuidas saavutada selline majanduskasv, et seda ei juhtuks ning laenukoorem talutavaks muutuks," ütles küsitluses osalenud Gabriel Stein Lombard Street Researchist.

Euroala liidrid kordavad aga kõigutamatult, et liikmesriigi pankrot on välistatud.

Kreeka eelarvestatistika näitab, et aasta esimese kahe kuu maksulaekumised jäid mullusega võrreldes 18% väiksemaks. Täiendavate tuluallikate saamiseks on Kreeka valitsus nüüd kaalumas väga erinevaid võimalusi - karastusjookide maksustamist, teetollide tõstmist, käibemaksusoodustuse kaotamist turismist sõltuvatele Kreeka saartele ning kinnisvaraomanike maksuläve tõstmist. Isegi väljanõudmata jäänud päranduste käikulaskmist.

"Vahendite leidmine väljanõudmata jäänud pärandustest ning ammu surnud inimeste pangaarvetelt on meetmete hulgas, mida praegu kaalutakse," tunnistas agentuurile Dow Jones üks Kreeka valitsuse ametnik. Sellisest juriidiliselt "õhus rippuvast" varast võiks riigikassasse laekuda kuni 4 miljardit eurot.

Ametniku sõnul plaanib Kreeka valitsus eelolevaks kolmeks aastaks 15 miljardi euro ulatuses täiendavaid kärpeid ning 7 miljardi ulatuses täiendavat tulu, kuid eesmärgi saavutamine on väga raske. Juba on rida ministeeriume eesotsas haridus-, tervishoiu- ja tööministeeriumiga kärpekoormat kergendada palunud.

Riigivara müük aitab tulusid suurendada ja võlga vähendada. Ettevalmistamisel on ka erastamiskava, mis näeb aastaks 2015 ette riigivara müüki kokku 50 miljardi euro suuruses summas. Müüki on kavas panna varasid riiklikust raudtee- ja lotofirmast kohalike lennujaamade ning osalusteni vee- ja gaasifirmades.

Ka riigile kuuluv kinnisvara, mille väärtus on hinnatud 270 miljardile eurole, peab leidma parema rakenduse - praegu on selle kasutamise tulusus alla 6%. Esimest tulu loodab valitsus erastamisest juba eeloleval suvel, ehkki teravad vaidlused - mida ja millal erastada - alles käivad.

Erastamiskava oli euroala riikide üks põhinõudmisi, kui nädalapäevad tagasi otsustati erakorralisel tippkohtumisel Kreeka abilaenu intressimäära protsendipunkti võrra, 5 protsendile kärpida.

Kreeka võlgade dünaamikat see paraku oluliselt ei muuda - paljude majandusekspertide hinnangul tuleb Kreekal oma võlad varem või hiljem ikkagi restruktureerida. 340 miljardi euro tasemel ületavad need riigi SKP juba pea 1,5 korda.

Üksi selleks, et võlakoorma kasv peatada, peab Kreeka eelarve defitsiit (kui mitte arvestada laenude teenindamise kulusid) 2009. aasta 10,1 protsendilt, mille võrra kulud tulusid ületasid, muutuma 6% suuruseks ülejäägiks, rehkendab Kopenhaageni majanduskooli professor Jesper Rangvid. Võlakoorma vähendamiseks peaks see kerkima vähemalt 8-10 protsendile ning püsima seal mitu aastakümmet. See ei ole paraku kuigi reaalne.