Leping maksumaksjaga - toome maksud koju!

Eilses Äripäevas käis maksu- ja tolliameti juht Enriko Aav välja huvitava mõtte, kuidas riigieelarvet paisutada - korjakem lihtsalt kõik maksud kokku. Täpsemalt kirjutas maksuameti juht, et kui investeerida maksuhalduri tegevusmahtudesse 1 euro, võib see riigieelarvesse tuua lisaraha kuni 10 eurot.

Äripäev haaraks valitsuse asemel praegu maksuameti juhi sõnadel sabas kinni. Sõlmigem maksumaksjate nimel maksuametiga leping, et saate küll riigieelarvest raha juurde, kuid peate selle ka kümnekordselt tagasi teenima. Sest Aava jutul on jumet - ta väidab, et igal aastal jääb riigil üsna suur osa maksudest saamata, 2009. aastal hindas maksuamet laekuma pidava ja tegelikult laekunud maksu vaheks ehk maksuauguks 7,5 miljardit krooni (ca 500 miljonit eurot). Ning just seda raha Aav lisavahendite abil riigile sisse nõudma tõttakski. Aav väidab, et tõhus ja piisavas mahus järelevalve toob kaasa ka õiguskuulekuse kasvu, sest maksumaksjatel on selge teadmine, et maksudest kõrvalehoidumisest saadakse kindlasti teada. Seega kaoks maksupettustest saadavad konkurentsieelised, turul tekiks tõeline konkurents, mis omakorda mõjutaks positiivses suunas majanduskasvu, mis tähendab täiendavat maksuraha.

Asjalik jutt ju. Pealegi lubab Aav lahkelt, et kui maksud juba kenasti laekuma hakkavad, võib maksuametilt osa vahendeist taas ära võtta. Ning kuna Aav ise väidab, et selle protsessi toimimist saab mõõta maksude kogumiseks tehtavate kulude suhte kaudu kogutud tuludesse ning nende andmete jälgimine annaks võimaluse nõuda maksuhaldurilt oma tegevuse pidevat tõhustamist, siis võikski nii teha. Anname maksuametile lisaraha ja nõuame rohkem kogutud makse. Kui ei saa ülesandega hakkama, vastutab Aav (koos ülejäänud tippjuhtkonnaga) oma töökohaga. Lihtne ja loogiline leping.

Leping ise tuleks aga kindlasti vormistada selliselt, et maksuametnikel ei tekiks selget seost kogutava lisaraha ja preemiate vahel. Ehk et maksuametnik ei tohiks mingil juhul igast "üle plaani" korjatud maksusummast mingit osa endale saada. Sest see tekitaks me meelest kindlasti olukorra, kus maksuametnik suure preemia ootuses oma volitusi ja ka pädevust ületama hakkama kipub. Seega tuleks leping sõlmida vähemalt aastaks ning leppida teadmisega, et see võib ka aia taha minna. Vaid nii saab aus maksumaksja kindel olla, et just temalt kui vastutulelikult maksumaksjalt preemia ootuses makse juurde võtma ei hakata.

Igal juhul väärib Enriko Aav tunnustust. Ta on ehk esimene kõrge riigiametnik, kes küsib oma juhitavale asutusele palgatõusu, kuid mitte niisama - ta lubab selle eest midagi ka vastu, lausa sadu miljoneid eurosid. Seega, miks mitte sõlmida leping maksumaksjaga?

Otse loomulikult tekitaks see leping küsimusi. Näiteks küsimuse õiguskuulekuse tagamisest. Kas malakal on ikka lõputu jõud? Et anname aga maksuametile muudkui raha ja küllap nad neid ettevõtjaid pigistavad? Sest üldiselt otsibki kasumit taotlev äri juba olemuslikult maksude optimeerimise viise, see on loomulik. Pikema aja küsimus on ikkagi maksukultuuris. Kas aus maksumaksja olla on auväärne või nõme?

Autor: ÄP