Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Pillesaar: Helmes kasvab vaid Eestist väljaspool

Indrek Kald, Kaisa Gabral 29. märts 2011, 07:15

Eestis me ei kasva, kasvame väljaspool, kus maksukeskkond on parem ja spetsialistide pealekasv on soodsam kui siin, ütles Helmese juht ja omanik Jaan Pillesaar.

Mina tahan sellist organisatsiooni, et kui inimesed Helmesest pensionile lähevad ja ajale siin tagasi vaatavad, siis see on olnud nende jaoks kõige produktiivsem aeg, kus õpiti kõige rohkem ja saavutati kõige rohkem, lisas äsja 20aastaseks saanud ettevõtte juht.

20 aastat tagasi alustades, mis oli kõige raskem toona võrreldes praeguse ajaga?
No kui sul mitte midagi ei ole – ei teadmisi ärist, ettevõtte juhtimisest, siis tuleb paralleelselt tööd teha ja äri juhtima õppida. 70-80tunnised töönädalad on garanteeritud. Alguses tuli isegi lepingud ise kirjutada, sest advokaadibüroo palkamiseks ei olnud lihtviisil raha.

Miks just IT-sektor tol ajal?
Nii palju mul tol ajal mõistust peas oli, et ma sain aru, et tuleb tegeleda asjadega, millest sa ise aru saad. Ma õppisin TTÜs tööstuselektroonikat. Arvutid huvitasid. Töötasin TTÜ arvutuskeskuses. See oli mingi mõttes loomulik valik, et müüsin oma erialaseid oskusi ja teadmisi. Äri saab edukalt siiski teha ainult valdkonnas, mida hästi tunned. Neid IT-sektoris alustajaid oli tollal mitusada. Tänaseks on neist alustajatest järgi jäänud, ma arvan et vist alla kümne.

Kas olete selle 20 aasta jooksul ka mõnda enda tehtud otsust kahetsenud?
Tegutsedes kõrge riskiga ärivaldkondades, tuleb alailma ette halbu otsuseid. Kui neid kõiki kahetsema hakata, võib peast segi minna. Kui analüüs on tehtud ja tarkus tulevikuks kõrva taha pandud, tuleb põlved puhtaks kloppida ja edasi minna. Loomulikult oleks võinud näiteks arenenud maailma finantskriisi 2008. aastal ette näha, kõik varad 2007. aastal ära müüa ja 2009. alguses tagasi osta. Aga no sellise ajastamisega said, peamiselt õnne toel, hakkama väga üksikud. Nii et selle möödalastud võimaluse üle ma eriti ei põe. Kordades väärtuslikum on elukogemus, mida sai kriisi ajal ammutatud.

Samuti oleks võinud ju 1990ndate alguses teenitud esimesed miljonid Warren Buffeti stiilis monopoolsete tunnustega Bluechip-aktsiatesse paigutada ning soojadele saartele eluks ajaks puhkama siirduda. Võib-olla oleksin rikkam kui praegu, ning riski/tootluse suhe oleks tagasivaates ilmselt sadu kordi parem. Aga sel juhul oleksin ilma jäänud 20 tööaastaga kogutud teadmistest ja kaldun arvama, et saadud kogemused kaaluvad lauale jäänud rahad üles. Ilma selle kogemuseta oleksin võib olla materiaalselt rikkam, kuid vaimselt mitte keegi.

Eriti tuli kogemuste väärtus välja kriisi ajal. Sain teha keerulisi juhtimisotsuseid suhteliselt rahuliku meelega, sest olin sarnased võtted varem väiksemate riskide ja summade juures läbi proovinud, ning teadsin, kuidas nad mõjuvad. Juhtimine on kunst, mida õpitakse terve elu. Ja kuigi ma vahel mõtlen, et rantjeena oleks tore elada, siis tegelikult ma tean, et üle paari nädala puhata ma ei viitsi. Praegu naudin jälle ettevõtte igapäevast juhtimist. Selle töö parem pool peegeldub iga päev tagasi oma parimate töötajate nägudelt.

Mis on parim tehtud otsus selle aja sees?
Keeruline öelda. Ma arvan, et parim otsus oli kõiki riske eirata ja ülikooli ajal ettevõtjaks hakata. Samas kellelegi teisele ei julge ma sedasama mingil juhul soovitada, sest tean liiga hästi, mis on ettevõtja elu varjuküljed.

Mõnikord olen teinud mõne otsuse, mis esialgu tundus tükk aega rumal, aga aastaid hiljem tagantjärgi hinnates oli võib-olla ainuõige. Näiteks oli mul kenasti õnne omal ajal Helmesesse finantsinvestorit kaasates. Oleks ma selle asemel otsustanud selle firma strateegilisele investorile aktsiavahetuse teel maha müüa, nagu lugematud teised seda tegid, oleksin järgnenud IT-kriisis vabalt võinud kaotada kõik, mis mul oli.

Kui kaua ettevõtte käivitamine aega võttis?
Partneriga koos tegime seda, aga ajani, mil esimene miljon kontol oli, läks aega paar aastat. Seda investeeriti siis edasi, nii Helmesesse kui ka väljapoole.

Kui meenutada 20 aastat tagasi, siis kas meenub ka mõni humoorikas lugu?
Kui me alustasime, siis meil polnud oma büroopindagi. Saime tolleaegse Tallinna börsiga kaubale, et kasutasime ühte nende börsiruumi ja vastutasuks haldasime ühte börsi arvutivõrku. Olime siis suurima läbimüügiga IT-firma kontori ruutmeetri kohta (naerab). Teised inimesed tõid arvuteid maale ja meie turustasime neid. Müüsime ühe jõulumüügiga sama palju, kui teised müüsid aastaga. Saime tänu suurele kogusele ka hea hinna. Ettevõtted kulutasid siis aasta lõpus kõik tulu ära, sest toimis plaanimajandus. Meile oli see teada ja me võtsime riski, mis tasus ennast ära. Tol ajal pangad laenu ei andnud, veensime ühe investori ära ja panime ise ka siis mängu kõik, mis meil tol hetkel oli.

Praegu julgeksite samamoodi teha?
Praegu pole selliseid võimalusigi, kindlasti ei julgeks. Kuid iga ettevõtet alustatakse mõningaste hullumeelsete trikkidega. Ega see raha kergelt ei tule.

Kui vaadata Eesti IT-sektorit, siis kui kiire on areng olnud 20 aastaga?
Kui maailmaga võrrelda, siis on kindlasti kiiresti arenenud. Meie alustasime tol ajal nullist, muu maailm oli juba kuhugi jõudnud. See vahe tehti tagasi kuskil aastaks 2000 ja peale seda on IT-sektor pigem muule maailmale jalgu jäänud. Kui vaadata, kui on palju meil IT-spetsialiste tuhande elaniku kohta, siis on neid kaks korda vähem kui Soomes ja Rootsis.

Sektor on loorberitele püsima jäänud ja ma ei süüdistaks siinkohal sektorit. Sest kui vaadata kasvutingimusi, siis Indias ja Hiinas on IT-buumid olnud mitte seepärast, et nad on targemad kui meie, vaid nad on riigivalitsemise tasemel teisi otsuseid teinud. Tehnoloogiaettevõtetele on loodud soodne maksukliima ja on ka riiklikul tasemel investeeritud spetsialistide koolitusse ülikoolides ja ka tavakoolides.

Vaadates Aasia riike, siis seal pole vaja ka pensionäre üleval pidada. Tööjõu maksukoormus on seal madalam. Tööjõumaksud on tarkvaratööstuses väga suur kulukomponent, praktiliselt poole või kolmandiku moodustavad tööjõumaksud.

Ometi Eesti reklaamib ennast ju kui e-riiki...
See on täiesti alusetu reklaam. Me kasutame edevaid e-lahendusi, e-valimised ja digiretsept, mis tehti valmis nii väikeste eelarvetega, et see on lausa ime. Teistes riikides on sarnastesse projektidesse kordades suuremaid summasid investeeritud.

Kas riigipoolsed investeeringud võiksid edaspidi suuremad olla?
Riik kindlasti valesti ei käitu, kui ta kujundab oma maksukliima innovaatilist äri toetavaks ja suunad rohkem vahendeid selleks, et koolitada IT-spetsialiste. Sest, olgem ausad, firmad ei jaksa IT-spetsialiste koolitada, see investeering on nii pikaajaline. Ja ka kõrgemal tasandil on hetkel õppekohti vähem kui vaja oleks.

Riik korraldab hetkel ekspordispetsialistide koolitust. Äkki järgmine võiks olla IT-spetsialistide koolitus?
Need kampaaniad ei aita, siin on fundamentaalne puudujääk. Ühe kampaaniaga saab sada inimest juurde, aga see ei aita, kui on igal aastal 2000 vaja.

Järgnevatel aastatel IT-sektor nii kiiresti edasi ei arene Eestis?
Eks me liigume ikka samas tempos kui Euroopa ja Euroopa mingi arengu eeskuju pole. Euroopa on vanade riikide kogum, kus elanikkond on väga vana ja seda vana elanikkonda tuleb noorte arvelt üleval pidada maksudega. See kõik pärsib tarka tööstust. Täna on tiigri riigid kindlalt Aasia riigid ja ka naaber Venemaa on suurem e-riik kui Eesti. Seal on olemas tõsine tarkvara eksporditööstus, mida meil on ühe käe näppudel vaid kokku lugeda.

Kuidas arenguhüpet suuremaks paisutada?
Targa Eesti nimeline ühendus ja teised tarka tööstust esindavad organisatsioonid on juba tükk aega rääkinud, et maksukeskkonda tuleb muuta. See on meil jätkuvalt tööstust ja kaubandust soosiv, seal on hea raha hoida, tulumaks on null. Aga tööjõumaksud on meil Euroopa ühed kõrgeimad ja need on need maksud, mis löövad tarka tööstust, sest targas tööstuses töötatakse kõrgepalgaliste töötajatega.

Meie majas töötab 140 inimest, kõik on kordades kõrgema palgaga kui Eesti keskmine. Peaagu pool rahast, mille me klientide käest küsime, peame riigile loovutama. Olen teinud ka arvutusi ja on näha, et maksukoormuse vahe tootmisühiku kohta on tööstusettevõte versus teenusettevõte mitmekordne.

Kas siis poleks ettevõttele kasulikum äri mujale viia?
Me siin Helmeses oleme seda ka teinud. Eestis me ei kasva, kasvame väljaspool, kus maksukeskkond on parem ja spetsialistide pealekasv on soodsam kui siin.

Kui maksusüsteem ei muutu, kas IT-sektori edasi kasv kängub?
Kindlasti see pärsib. Kes arvab, et maksukeskkond ei muuda majanduse käitumist, siis mõelgu kas või sellele, milline efekt oli tulumaksu kaotamisel majandusele. Kõik arvasid, et nüüd läheb riik pankrotti, aga tegelikult maksulaekumised paranesid. Kui tööjõumaksu vähendada, siis tuleb ka põranda alt välja palju neid firmasid, kes täna tööjõumaksu ei maksa, sest nad ei suuda seda maksta.

Väikeettevõtlus on ka Eestis ülimadal võrreldes Euroopa keskmisega. See on tingitud sellest, et kui väikeettevõte alustab, siis tema peamine kulu on tööjõukulu. Põhimõtteliselt on kaks valikut: kas sa petad riiki, ei maksa üldse palkasid ja keerutad selle raha kuidagi teistmoodi oma ärist välja. Või sa siis ei tegelegi ettevõtlusega, sest palju turvalisem on tööle minna.

Millise variandi Teie olete valinud?
Mina olen peaga vastu seina jooksnud ja valinud ettevõtluse. Aga seda väga soovitada küll kellelegi ei julge. Palgatöötaja elu on Eestis ikka palju meeldivam kui ettevõtja elu.

Milline võiks olla Eesti IT-sektori tulevikuvisioon?
Viimasel ajal on palju juttu olnud tiigritopisest. No päris nii kehvasti need asjad siiski ei ole. Eestis suudetakse jätkuvalt maailmatasemel lahendusi teha. Ma näen seda iga päev Helmeses. Ja kui ma teisi ettevõtteid vaatan, mille alguse juures mul on kunagi võimalus olnud olla, siis näiteks NOW Innovations valiti Guidewire Groupi poolt maailma kõige lubavamate start-up’ide nimekirjas 13. kohale. See ei ole mingi järjekordne vuhvelauhind, vaid väga laia valiku põhjal tehtud ning G/SCORE loogikas ratsionaalselt mõõdetud tulemus. MarkIT jälle on tänaseks Euroopas laienenud 21 riiki ja on uue logistilise ärimudeli selge teerajaja Euroopas.

IT-eksporti aitab maksukeskkonna parandamine riiklikul tasandil. Abirahad ja programmid väga hästi ei tööta. Riigil on vähe hoobasid, kuidas eramajandust juhtida ja maksusüsteem on peaagu kõige suurem hoob. Kui riik on liberaalne, pole palju seaduslõkse, siis järgmine asi ongi teha ettevõtete alustamine ja ehitamine lihtsaks ja odavaks. IT-sektor on väga tööjõumahukas sektor, seda ei saa väga automatiseerida. Kui tahta seda sektorit toetada, siis tulekski mõelda, kuidas vähendada tööjõumakse ja suurendada mingeid teisi makse, et riigikassasse auku ei jääks.

Riigikapitalismi ma ka väga ei usu, nagu Venemaal on, kus Putin müüb piltlikult öeldes suuremate riigifirmade toodangut (naerab). Eesti IT-sektori tulevik saab olla erinevatele Euroopa ja Skandinaavia maadele lahenduste välja töötamine.

Helmese ambitsioonid?
Me ehitame siin Eestis tehnoloogilisi ajusid suurtele rahvusvahelistele ettevõtetele. See on asi, mida need ettevõtted väga vaevaliselt annavad kellelegi teha, pigem tehakse seda ise, see on nii ärikriitiline ja riskantne ala. Selle üle võib uhke olla ja ma üritame neid kliente juurde saada.

Kasvamine ja kasumi teenimine pole meil eesmärk omaette. Eesmärk on jälg jätta maailma IT-kaardile. MarkIT ja Now Innovationsi puhul me oleme suutnud seda ka jätta, nüüd on selle tarkvara ehitamise kord. Katsume sellega sinnasamma jõuda. Olla väikesest Eestist mõnede maailmafirmade teenindaja.

Mina tahan sellist organisatsiooni, et kui inimesed Helmesest pensionile lähevad ja ajale siin tagasi vaatavad, siis see on olnud nende jaoks kõige produktiivsem aeg, kus õpiti kõige rohkem ja saavutati kõige rohkem. Kui saab midagi tõsist ära teha, mida hiljem on hea kogu elu mäletada ja muuta maailma mingis arusaadavad mõõtmes.

Olete Te oma otsustes üle laipade mineja?
Pigem ma vaatan, et kõik jääksid otsuseid tehes terveks. Ma katsun nii sättida, et kellegiga tülli ei minda. Ma pole kindlasti selline, kes inimeste peale ei mõtle. Selles meie äris peavad inimesed olema rahul ja õnnelikud.

Mis nõu annaksite noortele ettevõtjatele – kuidas edu saavutada?
Tuleb õppida nagu hull. Maailmas on palju teadmisi ja tarkusi, kui tahad silma paista, pead olema õppimisvõimeline. Eriti ITs, mis läheb kogu aeg eest ära.

Kas te olete pidanud tegema ka mingeid kompromisse oma elus eduka äri nimel?
Ettevõtja saab olla vaid ühel moel. Ettevõtjaks olemine maailmakonkurentsis tähendab 70 tundi nädalas tööd ja lisaks sellele peavad olema head eeldused, hea mõistus ja palju õnne.

Millal Teil viimati puhkus oli?
Kui head buumiaastad olid, siis puhkasin suviti ikka head paar nädalat. Aga viimased 12 kuud küll ei mäleta… Aga nüüd on keeruline aeg jälle läbi ja sel suvel kavatsen puhata.

 

Jaan Pillesaare meenutusi 1990ndatest ja ettevõtte algusaegadest:
Vastvalminud Ühispanga uude peahoonesse tarniti arvuteid. Nagu ikka, laekus tellimus viimasel minutil. Ühtlasi selgus, et vastavalt disaineri rangetele ettekirjutustele võivad arvutid ainult musta värvi olla. Tol ajal olid kõik arvutid ühtemoodi beežid, iga muu värv oli niisama haruldane kui valge vares. Mõnda aega üritati Helmeses siis neid musta värvi arvuteid maailma mööda otsida, aga tulemusteta.

Lõpuks ei jäänud muud üle, kui et vahetult enne pangahoone avamist värviti tavalised beežid arvutid sõbraliku reklaamibüroo abiga mustaks. Hommikul värv veel kleepis, aga esimesed kliendid said igatahes pangasaalis kaamerate ees ära teenindatud. Tõde ei selgunud kõigile ka pikemal kasutamisel, panga esindajad olid ülirahul.

Veel ühte lugu mäletan arvuti mälukiipidega. See oli 1990ndate alguses. Keegi meie inimestest sai interneti uudisgruppidest juhtumisi teada, et Aasias põles maha üks mälukiipe tootvaid tehaseid. Tol ajal internet ei olnud veel levinud, enamik inimesi luges uudiseid lehest ja kuulas raadiost. Helistasime siis kohe kõik Eesti lähedal paiknevad hulgilaod ja kohalikud arvutipoed läbi ning ostsime kokku kõik mälud, mis kuskil müügil olid. Kõik imestasid, mida me teeme.

Järgmisel nädalal olid mälude hinnad maailmaturul kaks korda kõrgemad, siis ei imestanud enam keegi. Kuivõrd tellimused tahtsid täitmist kõigil, siis müüsime mälukiibid järgmiste nädalate jooksul mitmekordse hinnaga endistele omanikele tagasi.

Veel börsi ruumides olles, müüsime ühele soliidsele eesti härrasmehele arvuti. Mees tuli arvutit ostma ning esitas makse kinnituseks pangaülekande koopia, mis näitas, et raha oli tolleaegsest Tartu Kommertspangast teele pandud. Järgmisel päeval läks aga Tartu Kommertspank moratooriumi alla ja vaatamata pangaülekande koopiale ei jõudnud see raha Helmesele kunagi kohale. Mõned ajad hiljem läksin siis ostjat nimekaardi järgi taga otsima, eesmärgiga raha kätte saada. Kontori aadressil asuvas majas küsisin infot. Kõik jäid korraga väga vaikseks ja keegi ei tahtnud midagi öelda. Pikapeale sain teada, et härrasmees oli äsja maha lastud. Raha jäigi saamata ja arvuti samuti leidmata.

Helmes asus esimestel aastatel ETA-le kuulunud majas Tatari 23, kus teisel ja kolmandal korrusel asusid Eesti Ekspress jt Luige firmad, ning alumisel korrusel Helmese kontor. Seal allkorrusel oli ühes ruumis kamin. Eks see pandi siis mingi peo käigus küdema. Võrdlemisi kiiresti selgus, et kamin küll oli, aga nõukogudeaegse ehituse käigus oli ehitamata jäänud korsten. Pärast olid arvutid mõnda aega veel hallimad kui muidu.

20. aasta juubelit pidasid või peavad tänavu veel: Regio, Hansab, Datel, Poniard.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
31. March 2011, 11:58
Otsi:

Ava täpsem otsing