Kolmapäev 22. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kreeka otsib nii uusi tuluallikaidkui ka kärpekohti

30. märts 2011, 08:04

Euroala esimese hädalise Kreeka valitsus ei põlga ära ka ammu surnute varandust, et leida täiendavaid tuluallikaid läinud aastal IMFilt ja ELilt saadud abipaketi tingimuste täitmiseks. Turud ponnistustesse ei usu.

Tuleval nädalal saabub riiki rahvusvaheliste laenuandjate järjekordne järelevalvemissioon. Selleks ajaks peab uus pakett järgmise kolme aasta maksutõusudest ja kulukärbetest kogumahus 22 miljardit eurot üldjoontes koos olema.

Turud Kreeka valitsuse ponnistustesse ei usu – Kreeka kümneaastase tähtajaga riigivõlakirjade intressimäärad on ikka üle 12% piiri.

Märtsi alguses kärpis reitinguagentuur Moody’s juba üheksandat korda Kreeka reitingut. Eile kärpis Kreeka reitingut S&P.

Äsja küsitles BBC Worldwide Euroopas 52 majandusala tippspetsialisti, kellest valdav enamus oli seda meelt, et vähemalt üks riik euroalal peab võlad restruktureerima. Enamik tegi panuse Kreekale.

"Kreeka on sisuliselt pankrotis. Riik jääb võlgadega hätta, kuna pole ühtegi viisi, kuidas saavutada selline majanduskasv, et seda ei juhtuks ning laenukoorem talutavaks muutuks," ütles küsitluses osalenud Gabriel Stein Lombard Street Researchist.

Euroala liidrid kordavad aga mantrat, et liikmesriigi pankrot on välistatud.

Kreeka eelarvestatistika näitab, et aasta esimese kahe kuu maksulaekumised jäid mullusega võrreldes 18% väiksemaks. Täiendavate tuluallikate saamiseks on Kreeka valitsus nüüd valmis kaaluma väga erinevaid võimalusi – karastusjookide maksustamist, teetollide tõstmist, käibemaksusoodustuse kaotamist turismist sõltuvatele Kreeka saartele ning kinnisvaraomanike maksuläve tõstmist. Samuti väljanõudmata jäänud päranduste käikulaskmist.

"Vahendite leidmine väljanõudmata jäänud pärandustest ning ammu surnud inimeste pangaarvetelt on meetmete hulgas, mida praegu kaalutakse," tunnistas agentuurile Dow Jones üks Kreeka valitsuse ametnik. Sellisest juriidiliselt n-ö õhus rippuvast varast võiks riigikassasse laekuda kuni neli miljardit eurot.

Ametniku sõnul plaanib Kreeka valitsus eelolevaks kolmeks aastaks 15 miljardi euro ulatuses täiendavaid kärpeid ning seitsme miljardi ulatuses täiendavat tulu, kuid eesmärgi saavutamine on väga raske. Juba on rida ministeeriume eesotsas haridus-, tervishoiu- ja tööministeeriumiga kärpekoormat kergendada palunud.

Ettevalmistamisel on ka erastamiskava, mis näeb aastaks 2015 ette riigivara müüki kokku 50 miljardi euro suuruses summas. Müüki on kavas panna varasid riiklikust raudtee- ja lotofirmast kohalike lennujaamade ning osalusteni vee- ja gaasifirmades.

Ka riigile kuuluv kinnisvara, mille väärtus on hinnatud 270 miljardile eurole, peab leidma parema rakenduse – praegu on selle kasutamise tulusus alla 6%. Esimest tulu loodab valitsus erastamisest juba eeloleval suvel, ehkki teravad vaidlused – mida ja millal erastada – alles käivad.

Erastamiskava oli euroala riikide üks põhinõudmisi, kui nädalapäevad tagasi otsustati erakorralisel tippkohtumisel Kreeka abilaenu intressimäära protsendipunkti võrra kärpida.

Kreeka võlgade dünaamikat see paraku oluliselt ei muuda – paljude majandusekspertide hinnangul tuleb Kreekal oma võlad varem või hiljem ikkagi restruktureerida. 340 miljardi euro tasemel ületavad need riigi SKP praegu pea 1,5 korda.

Üksi selleks, et võlakoorma kasv peatada, peab Kreeka eelarve defitsiit (kui mitte arvestada laenude teenindamise kulusid) 2009. aasta 10,1 protsendilt, mille võrra kulud tulusid ületasid, muutuma 6% suuruseks ülejäägiks, rehkendab Kopenhaageni ärikooli professor Jesper Rangvid. Võlakoorma vähendamiseks peaks see kerkima 8–10 protsendile ning püsima seal mitu aastakümmet. See on vaevalt reaalne.

Tasub teada
Mis räägib Kreeka võlgade restruktureerimise vastu?
• Kahju Euroopa (eelkõige Saksamaa ja Prantsusmaa) pankadele, mis on investeerinud Kreeka võlakirjadesse.
• Suleb Kreekale pikaks ajaks juurdepääsu kapitaliturgudele.
• muudab teistel suure võlakoormaga riikidel (Portugal, Hispaania, Itaalia, Belgia) turgudelt raha laenamise raskemaks.

Mis räägib võlgade kiirema restruktureerimise poolt?
• Mida pikemalt viivitada, seda suuremaks läheb koorem maksumaksjale – algselt erasektori võlad lähevad üle riigile.

Muud lahendused?
• Järsult kärpida abilaenu intressimäära (praegu 5%).
• Oluliselt pikendada Kreeka abilaenu tagasimakse tähtaega, mis praegu on 7,5 aastat.

Taust
• Eelmise aasta mais sai Kreeka IMFilt ja ELilt 110 miljardi euro suuruse abilaenu.
• Laenu tingimusena on Kreeka käivitanud karmi säästukava – 2009. aasta 15,4 protsendilt SKPst kahanes Kreeka eelarve defitsiit mullu 9,6%-le.
• Range säästukuur on paisanud riigi majanduse langusesse ja kergitanud töötuse euroalal teisele kohale Hispaania järel – läinud aasta lõpuks kerkis töötus 14,8%-le ning SKP kahanes mullu hinnanguliselt 4%.
• Kui Kreeka valitsusel ei õnnestu turgude usaldust taastada, pole tuleval aastal välistatud täiendava abi palumine euroala ajutisest kriisifondist EFSF. 

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
31. March 2011, 18:05
Otsi:

Ava täpsem otsing