Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Miks kohvi hind taas taevasse kerkima hakkas?

    Fraas "Joome tassi kohvi?" on mitmetähenduslik. Me ei mõtle selle all ainult seda, et joome kohvi, vaid ka seda, et saame kokku ja suhtleme. Viimase aastaga on aga kohvi hind tõusnud rohkem kui 80%, jõudes viimase 30 aasta kõrgeimale tasemele. Praegu maksab kilo kohvi New Yorgi toorainebörsil 4,3 eurot. Käibe poolest on kohv börsidel nafta järel kaubeldavuselt maailmas tooraine number kaks. Nafta hinna kõikumised on legendaarsed, kuid täpselt sama palju mõjutab turgu ka kohvi hinna kõikumine. Paraku kõigub toorkohvi hind suhteliselt lühikeses ajavahemikus märkimisväärselt.
    Maailmas tegeleb kohvi kasvatamisega umbes 20 miljonit inimest. Kogu kohviga seotud ettevõtlus annab elatist ligikaudu 100 miljonile inimesele. Paljud riigid on kohvitulust väga sõltuvad - see moodustab mitme tootjamaa eksporditulust üle poole. Nagu kogu toiduainetööstuses, on ka kohvitootmises üks suuremaid väljakutseid elanikkonna kasv - 2050. aastaks elab maailmas prognooside kohaselt 9 miljardit inimest. Ühelt poolt annab see võimaluse kohvikasvatajatele tootmismahtude suurendamiseks, kuid teisalt paneb kohvi kasvatamiseks piirid ette sobiv kliima, samuti viimaste aastate kehvad ilmastikutingimused. Suureneva nõudluse ja ikalduse koosmõju on andnud märkimisväärse tagasilöögi ning toonud kaasa olulise hinnatõusu, mistõttu ekspertide hinnangul ei ole kohvi hinna langust lähiajal oodata.
    Eurooplased esirinnas. Kohvi juuakse palju eelkõige Põhjamaades ning Kesk-Euroopas - Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal. Keskmine soomlane joob iga päev 3,5 tassi kohvi. Eestlane pisut vähem ehk siis kaks tassi päevas.
    Suurim osa Põhjamaadesse ja Eestisse imporditavast kohvist saabub Brasiiliast, kust tuleb ligi 40% kogu maailma kohvitoodangust. Järgnevad Vietnam, Colombia, Indoneesia ja India.
    Mullu toodeti maailmas 8,1 miljardit kilo kohvi, millest peenema ja mahedama maitsega araabika sordid moodustasid umbes 65% ja mõrkjas-jõuline robusta 35%. Osakaal kõigub aastate lõikes, aga araabikat kasvatatakse-imporditakse siiski märksa rohkem, sest seda peetakse kvaliteetsemaks. Praegu on maailma 10 000 kohvisordi hulgas kuum kaup Etioopiast pärinev Nekisse, mille tassi eest küsitakse New Yorgis 12 dollarit.
    Eestlased on kohvitarbimiselt jõudnud Kesk-Euroopa riikide tasemele. Kui nõukogude ajal oli meil ainus võimalus head kohvi saada ube ise röstides ja jahvatades, siis viimase 20 aastaga on meil välja kujunenud mitmekülgne kohvikukultuur. Kodudes aga on traditsioonilise jahvatatud kohvi kõrval taas hakatud rohkem värskelt jahvatatud ubadest kohvi valmistama.
    Hinda langetab parem saagikus. Praegu on kohvi hind kõrge eelkõige kasvanud nõudluse ja kehva saagikuse koosmõju tõttu, mis on viinud kohvi defitsiidini. Joojad jooks rohkem, kui tootjad toota jõuavad. Võrreldes 2008. aastaga on saagid kukkunud 11,1 miljonilt kotilt 7,8 miljonile kotile (üks kott kaalub 60 kg).
    Brasiilias ja Colombias on saak jäänud loodetust kehvemaks õitsemisperioodil sadanud vihmade tõttu, mis Colombia kohvikasvatajaid on kummitanud juba kolmel järjestikusel aastal. Kahjuks prognoosivad ilmavaatlejad, et El Nino mõjutab Colombiat tugevasti ka sel aastal. Ka teistel kohvi kasvatavatel riikidel ei ole võimekust puudujäävaid mahtusid asendada - saak jäi viimasel aastal kesiseks nii Mehhikos kui ka Keenias. Loodame muidugi, et pakkumine jõuab nõudlusele järele nagu 1997. aasta kõrghetke järel, kui hinnad börsidel langesid 2 euroni kilost.
    Kuigi enamiku toidukaupade puhul eeldab tarbija, et hind on stabiilne, ei ole see kohvi kui nafta järel tähtsuselt teise "strateegilise" börsil kaubeldava toorme puhul võimalik.
    Nii hinna tõus kui ka langus sõltuvad peaaegu üks ühele maailmaturu kõikumistest, mis eelkõige tulenevad ilmast ja saagikusest. Lühiajalist mõju võivad avaldada ka teised maailmas toimuvad sündmused, nagu looduskatastroofid, streigid, sõjad, poliitilised kriisid, samuti tootjariikide soetatud strateegilised varud.
    Nagu me viimase kahe talvega siin Eestiski peame tunnistama - ilm võib olla üsna ettearvamatu. Seitsmeaastasele lumetute talvedega "kliimasoojenemisele" järgneb selline pakane, et võtab nina ära. Samas, miski ei soojenda külmavõetud nina paremini kui astuda sisse mõnda kohvikusse ja hõigata: "Üks kohv, palun!"
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.