Tuulutage jõude seisvat raha, minge hoopis börsile

Ekspordist veetav majanduskasv näib hakkavat lõpuks siseturule jõudma. Eile välja tulnud veebruari sisetarbimise kasv, mis oli jooksvates hindades lausa 8% võrreldes mullu sama ajaga, on hea uudis. Liidame siia tarbijate kindlustunde paranemise, kus esimest korda pärast kriisieelset 2008. aasta märtsi oli saldo positiivne oma pere majandusolukorra muutuste suhtes.

Kui me vaatame samal ajal, et eraisikute hoiused pankades on kerkinud rekordilisele 4,6 miljardile eurole (üle 70 mld krooni), saab siit teha ühe olulise järelduse Eesti ettevõtetele. Aeg on börsile tulla. Enam ei pea olema atraktiivne ainult rahvusvahelistele suurinvestoritele, võib hakata lootma ka Eesti oma inimestele. Raha siseturul juba on. Ootusi samuti.

Niisamuti peaks ühel hetkel lihtsalt deposiidil raha hoidvate inimeste teadvusesse jõudma ka selle raha reaalne odavnemine. OECD tööstusriikide kõrgeima inflatsiooniga Eesti 4-5protsendiline aastane tarbijahindade tõus on kordades kõrgem 1-2protsendilisest hoiuseintressist. 10 000 euro hoiustamisel sulab sellest ühe aastaga umbes 300 eurot. Vanas vääringus üle 4500 krooni.

Eesti Energia jätab võimaluse teistele. Kuna näib, et uus vana valitsus hindu tõstva Eesti Energia börsile tulekuga ei kiirusta, avab see seda paremad võimalused turult raha tõstmiseks teistele. Mis tahes Eesti omanikele kuuluvale ettevõttele, mis ei ole juba rahvusvahelise suurkontserni osa. Ja mis ei ole kohtusse kaevatud. Selliseid ettevõtteid peaks Eestis siiski ju mõned veel olema?

On selleks siis haruldaste muldmetallide tootja, aastas eksporti kahekordistav Tiit Vähi suurosalusega Silmet, mis võib börsile tuleku küsimust arutada juba selles kvartalis. Või SmartPosti pakiautomaatide võrgustiku looja, Arengufondi üks esimesi investeeringuid Cleveron. Kirjutasime hiljuti Eesti lootustandvamatest start-up'idest ehk idufirmadest, kellest nii mõnigi võib peatselt börsikõlblikuks saada. Ärge siis Tallinna börsi unustage.

Börsilt raha kaasamiseks ei pea olema teab kui suur firma. Kui juba napilt 7 miljoni eurose aastakasumiga LinkedIn teatas aasta alguses USA börsile minekust (ja juhtivates majanduslehtedes ei peetud seda liiga väikeseks), võib Tallinna börsile ka kordades väiksema firmaga tulla.

Lisaks tahab Äripäev oma lugejale meelde tuletada juba viiendat aastat täiesti kasutama võimalust, millest loodeti omal ajal üsna palju - alternatiivbörsi. Alternatiivturul on reeglid ettevõtetele lihtsamad, ja see on mõeldud veel väiksematele tegijatele.

Keskmine IPO 200 000 eurot. Tallinna börsi juhi Andrus Alberi teatel oli Euroopa üheks edukamaks börsiks peetud Varssavi börsi alternatiivturu keskmine IPO ehk aktsiate esmasemissiooni suurus mullu viimases kvartalis vaid 200 000 eurot. Paneb mõtted liikuma? Kadunud on ka maksuebavõrdsus nn päris börsi vahel, kus alternatiivturul tehtavatest tehingutest saadud kasumitele ei rakendatud reinvesteerimiseks maksuvabastust. Ja veel, aasta algusest kadus aktsiaoptsioonidelt erisoodustusmaks.

Esimese Balti firmana sisenes Balti alternatiivturule eelmisel nädalal nn Läti pisike Tavid ehk sealne kullakaupleja Goldinvest Asset Management. Selles maavõistluses võiks Eesti ikka esirinnas olla.

Autor: ÄP