Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Hiiglasliku Norra naftafondi raha otsapidi Eestis

Raivo Sormunen 31. märts 2011, 07:28

Norra naftafond kasvatas mullu varade mahtu 437 miljardit Norra krooni, jõudes esmakordselt üle kolme triljoni krooni (380 mld euro). Maailma suuruselt teise fondi kasvule andis panuse ka investeering Eesti Energia võlakirjadesse.

Aasta lõpu seisuga kuulus ametlikult Norwegian Government Pension Fund Global nime kandvale fondile 80,17 miljoni Norra krooni (10,1 miljoni euro) eest Londoni börsil noteeritud Eesti Energia eurovõlakirju. Aastaga kasvas võlakirjade turuväärtus kümne miljoni krooni võrra. Naftafondi vanemaid aastaraporteid sirvides võib oletada, et meie energiafirma võlakirjadesse investeeriti raha juba 2008. aastal.

Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik annab mõista, et ta ei olnud Norra naftafondi investeeringust Eesti Energia võlakirjadesse varasemalt teadlik, küll aga on tal selle investeeringu üle hea meel.

"Investorite kohta on emitendil täpne info ainult hetkel kui ta võlakirja emiteerib, järgmisel päeval on võlakirjad vabalt ostetavad ja müüdavad ning raporteerimiskohustus on ainult väiksel hulgal investoritest," sõnas finantsjuht.

Samas märkis Kaasik, et sellise kvaliteediga investor on hea märk igale emitendile. "Kuna täna oleme ainus Eesti ettevõte, kes on saavutanud rahvusvahelise krediidireitingu ja noteerinud piisavalt suure võlakirjaemissiooni Londoni börsil, siis seetõttu oleme tõenäoliselt ületanud Norra valitsuse pensionifondi investeerimisläve," lisas ta.

Eesti Energia võlakirjad on maailma suuruselt teise fondi jaoks aga loomulikult kui piisk meres. 2010. aasta raporti kohaselt oli fond investeerinud globaalselt kokku 8496 ettevõtte aktsiasse ja 8659 võlakirja. Suurima aktsiainvesteeringuga oli portfellis naftafirma Royal Dutch Shell (2,7 miljardit euro eest) ja USA valitsuse võlakirjad (20,8 miljardi euro eest). Suuri summasid on fond paigutanud ka hüpereduka Apple'i aktsiatesse. Kuid puudu pole ka suurtes raskustes oma väärtust kaotanud Kreeka ja Iiri valitsuse võlakirjad.

Ehkki portfellis leidub igasuguseid väärtpabereid, on fond teeninud norrakatele inflatsiooni ületavat tulu ja suutnud alates 1998. aastast lüüa oma keskmise 5%se aastatootlusega ka võrdlusindekseid (FTSE Group globaalne aktsiaindeks ja Barclays Capital globaalne võlakirjaindeks).

Eelmisel aastal kasvas fondi maht 437 miljardi Norra krooni võrra ning ulatus aasta lõpus 3,077 triljoni kroonini. Sellest 264 miljardi võrra suudeti kasvatada aastaga varade väärtust. Ülejäänud summa (182 miljardit Norra krooni) jagu aitas fondil paisuda Norra valitsus, mis jätkas riigi poolt teenitud naftatulude suunamist juba niigi võimsaks paisunud fondi.

Eelmine aasta oli naftafondi jaoks märgilise tähendusega. Nimelt investeeris fond 4. novembril umbes 4,2 miljardit Norra krooni Londoni kaubandustänava Regent Street kinnisvaraportfelli. "Liikumine kinnisvara aitab tänasel päeval vaid aktsiatesse ja võlakirjadesse investeerivat fondi tugevdada," märkis Norges Bank Investment Managementi juht Yngve Slyngstad.

Kinnisvarasse investeerimisega soovitakse kaitsta fondi vara kasvava inflatsiooni vastu ning vähendada ühtlasi ka võlakirjade osakaalu. Kui viimastel aastatel on fond üritanud hoida 60% oma varadest aktsiates ja 40% võlakirjades, siis tulevikus soovitakse viia kinnisvara osakaal fondi varades 5%ni.

Kuna fondi varade maht on võrreldes norralaste 4,9 miljonini küündiva rahvaarvuga väga suur, on fond tekitanud tihtipeale ka kõvasti poliitilist kõneainet. Rahvast on ärritanud nii fondi suur riskilembesus (60% varadest on investeeritud aktsiatesse), meeletult suur investeeringute nimekiri kui ka ebaeetilised investeeringud (tubaka- ja relvatööstusse).

Olgu kuidas on, igatahes aitab fond Norra riigi tagalat võimalikku naftatulu ärakukkumise korral (kauges) tulevikus tõenäoliselt kõvasti pehmendada. Fondis on raha juba 80 000 eurot iga norraka kohta ning Norra rahandusministeeriumi prognooside kohaselt võiks see summa aastaks 2020. kahekordistuda.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. April 2011, 14:49
Otsi:

Ava täpsem otsing