Lipulaeva uputasid tülid ja laristamine

Anne Oja 01. aprill 2011, 00:00

Visionäär, esientsüklopedist ja Eesti riiki tutvustava digientsüklopeedia arendaja. Suurepärane esineja, arvamusliider. Poliitikute sõber. Valetaja. Teatmeteoste kirjastamise lipulaeva põhjalaskja. Kui kuulen teda raadiost, hakkan värisema ja panen raadio kinni. Kui oleksin mees, oleksin talle tappa andnud. Nii vastandlikult iseloomustavad Hardo Aasmäed temaga kokku puutunud inimesed.

18. mail annab oma hinnangu Aasmäe juhitud Eesti Entsüklopeediakirjastuse ASi maksejõuetuse põhjuste kohta ajutine pankrotihaldur. Äripäeval on Aasmäe käsutuses olnud kirjastuse krediitkaardi pooleteise kuu väljavõte, millest ilmneb, et talle meeldis veeta aega Tallinna söögi- ja joogikohtades. Aasmäe ütleb, et see oli erandlik kuu.

"Kui ma oleks minister või kantsler, kus oleks avaliku sektori rahaga tegemist, seal võiks seda küsida," vastab Aasmäe küsimusele krediitkaardi väljavõttest ilmnevate kulutuste kohta.

Eesti Entsüklopeediakirjastus pole tavapärane äriühing. Tegemist on ettevõttega, mida on toetanud ka riik. Seetõttu on avalikkusel õigus teada, kas toetussummasid kasutatakse sihipäraselt või võivad maksumaksjalt võetavad summad minna hoopis vanalinna pubide abistamiseks.

2007. aastal koostatud kolmepoolsesse koalitsioonilepingusse õnnestus Aasmäel suruda sisse ka erandlik riiklik toetus. Reformierakondlased, isamaalased ja sotsid kirjutasid valitsemisprogrammi, et valitsus toetab rahaliselt Eesti Entsüklopeediakirjastuse veebientsüklopeedia arendamist. Millised ministrid või poliitikud need kuldsed sõnad programmi valada aitasid, Aasmäe ei mäleta. Või ei taha öelda. Selle teema puhul on mälu lünklik ka koalitsioonilepingut koostanud poliitikutel.Aasmäe meenutab, et toetuse saamise nimel sai tehtud palju tööd. Ta näitab uhkusega uut veebikeskkonda, kuhu koondatakse 60 000 Eesti kohta käivat märksõna. Sellega tegeleb möödunud aasta lõpul loodud digikeskus.

Füüsiliselt asub see keskus Tallinnas Pärnu maanteel paikneva Westmani poe peal. Keskust ei majanda aga enam raskustes Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, vaid hoopis MTÜ Entsüklopeedia. Kuna veebientsüklopeedia valmib ELi toel, ei saa selle kasutamise eest vähemalt viis aastat mingit raha küsida. Muu maailm reguleerib ligipääsu veebientsüklopeediatele näiteks tasulise päevapiletiga.

Miks tegi Aasmäe digientsüklopeedia jaoks MTÜ? Seda vaatamata valitsuskoalitsiooni lubadusele toetada aastakümneid entsüklopeedia väljaandmisega tegelenud Eesti Entsüklopeediat? Aktsiaseltsi vorm oli toetuse saamiseks kõlbmatu, kostab mees.

Raskuste tekkimises on süüdi teised. Aasmäe süüdistab kirjastuse majandusraskuste tekkimises riiki, kes veebientsüklopeedia arendamiseks lubatud toetusega nii kaua viivitas. Ja muidugi on süüdi inimesed, kellega ta raksu läks, eelkõige kaasaktsionär ja Eesti Entsüklopeediakirjastuse kunagine juhatuse liige Jüri Ott, keda laiem avalikkus tunneb skandaalsete Tallinna vanalinna ja kesklinna korteritehingute tõttu. Ning muidugi on Aasmäe sõnul süüdi ka need töötajad, kes TEAsse üle jooksid, ja autorid, kes andsid kirjastusele üle liialt vigaseid tekste. Raskuste tekkimises süüdistab Aasmäe ka viimast nõukogu esimeest Alvar Ildi, kes ühele tulusale tehingule käe ette pani ja nii miljonitesse ulatunud kahju tekitas.

Aasmäe kinnitab, et Eesti Entsüklopeediakirjastus tegeleb palgavõlgade kustutamisega. Möödunud aasta lõpus lubas ta Eesti Päevalehes, et maksab palgavõlad 24. veebruariks. Ligikaudseil andmeil ulatub ettevõtte kogu palgavõlg vähemalt 1,5 miljoni kroonini, sest umbes 100 000 krooni ootavaid endisi töötajaid on 15 inimese ringis.

Kui Äripäev küsib, kas Aasmäe saab nimetada kas või ühe õnneliku inimese, kes selleks ajaks raha kätte sai, kehastub ta inimeste eraelu kaitsvaks lõviks. Ilma inimeste endi loata ei saa nimesid öelda. Neid kirjastuse töötajaid, kes Aasmäe kui sõnapidaja mehe kaitseks välja astuks, pole senini välja ilmunud.

Kirjastuse väikeaktsionär, diplomaat Toomas Tiivel usub, et veel kolm-neli aastat tagasi oleks saanud Eesti Entsüklopeediakirjastust hävingust päästa. Aasmäe kunagist suurt sõprust ja äkilist tüllipööramist akadeemik Anto Raukase ja Jüri Otiga kommenteerib ta: "Sinnamaani, kui ollakse kasulik, ollakse sõber, edasi pole oluline."

Tiivel imestab, miks Aasmäe tegevusele piiri panna ei suudetud. "Siin on aga küsimus, kus oli siis nõukogu eesotsas Alvar Ildiga, kes on ärimees ja oma muudes ärides edukas olnud? Kui sulle ikka tundub, et midagi on valesti, no ütle siis midagi!"

Paljude Eesti Entsüklopeediakirjastuse inimestega isiklikult kokku puutunud ajalehe KesKus peatoimetaja, IRLi nimekirjas uude riigikogusse valitud Juku-Kalle Raid arvab, et Aasmäe-vastane leer on moodustunud peamiselt vanemasse põlvkonda kuuluvate endiste töötajate nõukoguliku ellusuhtumise, tiheda konkurentsi ja inimliku kadeduse pinnalt.

"Ma ei taha kellegi tarkust kahtluse alla seada, aga 65aastased inimesed võib-olla ei harju sellega ära, kuidas nüüd asjad käivad. Nad arvavad näiteks, et müügi ja promoga tegelemine on nõme," räägib Raid. Ta tunnistab, et on kuulnud jutte Aasmäe rahalistest kuritarvitustest, kuid ei suuda nende paikapidavust uskuda.

Äriregistri andmeil lõppesid Aasmäe volitused Eesti Entsüklopeediakirjastuse juhina 23. märtsil 2011. Selleks ajaks on nõukogus vastutavatest isikutest alles vaid kinnisvaraärimees Alvar Ild, kes on samuti Aasmäega tülli pööranud. Kõik teised vastutajad, kes entsüklopeediakirjastuse juhi tegudele viimase hetkeni läbi sõrmede vaatasid, on uppuvalt laevalt tasapisi lahkunud…

Aasmäe ütleb, et tema volituste pikendamiseks tuleb kokku kutsuda aktsionäride üldkoosolek. Seda pole veel tehtud. Ta unustab aga märkida, et tegelikult polegi Eesti Entsüklopeediakirjastusele juhatuse liiget enam vaja, juhi küsimus on lahendatud. Ohjad on läinud ajutise pankrotihalduri Tiina Miti kätte.

Eesti Entsüklopeediakirjastuse kunagine majutaja Krediidipank loobus küll kommentaaridest, aga nõuab kohtus endiselt kirjastuse pankrotti. Ülemiste Cityl läks pisut paremini, nad said üürivõla kätte, müües enampakkumisel maha kirjastuse tervikvara. Õppetunni said ilmselt nemadki, sest Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov jääb napisõnaliseks.

"Saame oma endise kliendi kohta kommenteerida vaid seda, et praeguse seisuga on Eesti Entsüklopeediakirjastuse võlgnevus Ülemiste City ees lahendatud," märgib Jostov. "Võlgnevus Ülemiste City ees oli pikaajaline ning läbirääkimised kahjuks lahendust ei toonud."

Kirjastuse pikaaegne töötaja Anneliis Lember meenutab, et oli koos Aasmäe abikaasaga juba tööle jõudnud, kui kaks mustas ülikonnas meest toimetuse uksest sisse astus ja kõigil tunni aja jooksul lahkuda käskis. Ehkki luku taha pandi nii arvutid, pooleli käsikirjad kui ka töötajate isiklikud asjad, väidab Hardo Aasmäe, et ei kaotanud toimetuse ruumide arestimisega midagi olulist. "Ainult vana mööbel," rehmab ta käega.

Eesti Entsüklopeedikirjastuse majandusraskustesse tüürinud Hardo Aasmäe kasutas ettevõtte krediitkaarti Tallinna erinevates söögi- ja joogikohtades ning võttis krediitkaardiarvelt sularaha välja. Aasmäe väitel on Äripäevale saadetud krediitkaardi väljavõte erandlik ja tegemist oli ettevõttele vajalike kulutustega. Kui ta kasutas firma krediitkaarti oma isiklike kulude tegemiseks, pidas raamatupidaja need summad tema palgast kinni.

Siin on üks krediitkaardiväljavõte. See krediitkaart oli Teie kasutada. Saate ehk selgitada, mida Te ostsite ehitusmaterjalide poest ja Västriku loomakliinikust? Aga sellel ei ole ju mitte mingit tähtsust! Sellepärast, et kõik need (maksed - toim), mis ei ole majandustegevusega seotud, need ju makstakse kõik tagasi. Raamatupidaja teeb iga kuu lõpul tagasiarvestuse. See ei ole ju ministeerium! See on äriühing! Seal on niimoodi, et iga kuu lõpul võetakse, mis on majandustehingutega seotud, arvele nagu kulu ja need, mis on igasugused Västriku kliinikud ja kõik, need võetakse kohe palgast maha!

Kas Teil omal pangakaarti ei olnud? On.

Miks Te siis sellega Västriku loomakliinikus ei maksnud? Ma ei pea sellele… äriühingus ma ei pea sellele küsimusele vastama! Sellepärast, et minu tööleping on konfidentsiaalne. Ja seal on öeldud, mida ma võin teha ja mida ma ei või teha.

Et võib Västriku loomakliinikus maksta kirjastuse krediitkaardiga? Jaa! Te ju ei tea, mis sealt osteti!

Aga saate selgitada äkki, mis sealt osteti? Kust mina enam mäletan!

Ja kuidas see oli kirjastusäriga seotud? Noo, aga kui ma ostsin loomakliinikust raamatu, mida kusagil ei müüdud?

Minu teada seal ei müüda raamatuid. Võib-olla ei müüda. Ega ma ei mäleta seda nii täpselt.

Kui Te aga vaatate sedapidi, milline summa (ligi 38 000 kr - toim) on pooleteise kuu jooksul kulunud, kui palju Te pidite palka saama, et Teil sealt elamiseks ikka midagi üle jäi? No ega ma ei tea, mis siin palgapäeval (maha - toim) läks. Sest terve hulk on sellest ju kantud esinduskulude alla. Ja esinduskuludega on ju niisugune lugu, et kui see ületab 2% sotsiaalmaksuga maksustatust, tuleb teatavasti maksta erisoodustusmaksu. Aga meil ei ole see mitte kunagi ületanud. Väga lihtne! Minu jaoks on muidugi palju huvitavam, kust need Teieni on jõudnud, sest see sisaldab ka ärisaladust!

Millist ärisaladust? Siin on ju kohad ja kui Teie käes on see, on teada ka kellaajad!!

Kellaaega siin kahjuks peal ei ole, on kuupäevad. Ja kuupäevadest on näha, et olete ühel päeval käinud erinevates pubides ja restoranides kokku üheksa korda (hiljem selgus, et ühel päeval käis viis korda - toim). Just!

Saate Te öelda, mida Te tegite nii palju kordi… Kohtun väga erinevate inimestega.

Nii. Üheksa korda. Te väidate, et need olid ärikohtumised? Muidugi!

Beer House'is, Kuku klubis, Pirosmani trahteris, Hüppava Hobuse õllerestoranis jne jne. Neid nimetusi on ilmselt siin rohkem. Muidugi-muidugi! On olnud selliseid päevi! Kus tuleb kõik ühe korraga ette võtta. Kohtuda väga erinevate inimestega.

Aga millal Te siis jõudsite tööd teha, kui Te käisite üheksa korda päevas restoranis ja pubis? See ongi üks osa minu tööst, kohtuda inimestega, luua sidemeid ja saavutada tulemus! Kuidas te teist moodi siis saate, kui teil sidemeid ei ole!

Mulle on väidetud, et ükski kirjastus ei suuda selliseid kulusid kinni maksta. Ega see pole igakuiselt!

Millega Te seda kinnitate? Ma tean küll, mis kuu see oli! See oli vastutusrikas aeg!

Mis mõttes? See oli vastutusrikas aeg, kus otsustati palju. Või kus oli otsustamisel palju asju, mis olid meie jaoks üsna soodsad.

Te ütlete, et see oli seotud e-entsüklopeediaga? Mitte ainult!

Aga millega siis? Meie tegevus on ikkagi natuke laiem! Meil on ju müük väga kibe valdkond!

Tol ajal tegeles müügiga ilmselt üks teine mees. Jah?

Tema nimi on Jüri Ott. Ta tegeles sellega väga halvasti, ma pidin teda katma! Ja ma loomulikult tean seda, et ta käib mu peale kaebamas, ise ei saanud oma tööga hakkama! Nüüd mul läheb hari punaseks, ma väsin ära. Aga ma lähen varsti siit teie juurest minema, ma olen nõus uuesti kohtuma. Vend ei saa oma tööga hakkama! Mina, kurat, pean tema eest siin palju asju ära tegema! Raiskab ka veel!

Mida Te pidite tema eest ära tegema? Seda, et meil oleks tellimusi ja seda, et meie raamatuid ostetakse!

Kas see on seotud riiklike ostudega? Ei-ei. On vaja saada ju häid inimesi ja neid veenda, et nad sinu kasuks töötaksid, kas nad tuleksid toimetama või… heade inimestega on ju see lugu, et nad on ju kõik väga hõivatud! See on üks väga suur töö, muide! Saada head inimesed!

Ja kui see saladus ei ole, millised väärtuslikud töötajad Te olete palganud pubist? See on saladus!

See tähendab, et ma pean selle ise välja uurima, kes on pubist palgatud või kuidas? Pubist pole keegi palgatud! Aga kohtutud ikka on! Palgatakse ikka kontoris!

Te olete suurtes summades võtnud ka sularaha. See on ju ettevõttele selge kahju! Vahest on tarvis! See on mm-mm… teinekord tarvilik!

Mul on tegelikult selle väljavõtte kohta veel üks küsimus. Mida tuli näiteks maksta 8000 krooni eest sularahas, mida ei saanud ülekande ega pangakaardiga maksta? Ma ei mäleta, aga eks see raamatupidamisest ole näha. Eks see ole raamatupidamisest näha, mida on sularahas ostetud.

Olete valmis otsima ja tooma need raamatupidamisdokumendid? No, ei ole.

Kui TEA hakkas tegema paberentsüklopeediat, mõtles Arts (Aasmäe - toim) juba seitse sammu ette ja ütles, et tuleks teha hoopis e-entsüklopeediat. Must Lesk (TEA Kirjastuse juhi Silva Tominga hüüdnimi kirjastusringkondades, must lesk on üks mürgiämbliku liik - toim) oli igal juhul väga tige, kui e-entsüklopeedia toetamine koalitsioonileppesse läks.

E-entsüklopeedias on juba praegu 60 000 märksõna üksnes Eesti kohta: muusika, teater, sport, rahvakultuur, maakondade raamatud jne. Selline e-entsüklopeedia on e-riigi oluline osa ja valitsus peabki seda toetama.

Olgu, ta (Aasmäe - toim) on lohakas, ta oleks kindlasti võinud seda puhvetit paremini juhtida ning inimesi õigel ajal koondada. Tööd tehti aeglaselt, nõukogude stiilis, ja anti välja kaks-kolm raamatut aastas. Sellega ei majanda tänapäeval enam ära.

Ma ei ütleks, et endised töötajad poleks üldse palka kätte saanud. Kui ta (Aasmäe - toim) raha saab, maksab osade kaupa võlgu ära. Selle pärast, kuhu ta on tahtnud raha suunata, on jah madistamist olnud. Ta külmutas näiteks uute raamatute avaldamise ja suunas kogu raha e-entsüklopeedia tegemisele.

Seal olid juhtimisvead, nii juhatuses kui ka nõukogus. Uue raha saamisel maksti mingeid vanu võlgu. See tähendab, et seal oli halb peremees, kes raiskas kevadel selle raha ära, mis oli mõeldud sügiseks.

Kirjastuse pankrotist oleks väga kahju. Kõige raskem aeg elati üle ja nüüd… Eesti Entsüklopeediakirjastus on rahvuskultuuri oluline osa, loomulikult olid seal hindamatud väärtused - andmebaasid ja inimesed…

Hardo Aasmäe on võimekas ja suure lugemusega inimene. Ta oli ülikoolis oma eriala parimaid lõpetajaid. Professor Salme Nõmmik lootis temast teadlast ja küllap see olekski talle parem olnud, kuid entsüklopeediakirjastus on pankrotis ja eks selle eest vastutab ikka juht.

Ka minul endise nõukogu esimehena on oma süü, sest mina kutsusin Aasmäe kirjastusse tööle. Tõsi, mind hoiatati, et Aasmäed ei tohi raha lähedale lasta, kuid ma ei võtnud seda kuulda. Kui asi oli kirjastuses juba katastroofiline, panin finantside ja müügiga tegelema Jüri Oti ja Hardole jäid peatoimetaja ülesanded. See teda ei rahuldanud. Aasmäe vabanes suuraktsionärina nii minust kui ka Otist. Asutuse krediitkaardi kasutamine isiklike teenuste kinnimaksmiseks pole loomulikult ka äriühingus lubatud. Eesti Entsüklopeediakirjastuse aktsionäridelt on tänase päeva seisuga nende raha lihtsalt ära varastatud.

Andsin lahkumisavalduse kõigile sellel ajal nõukogus olnud liikmetele ja palusin siis ka vastavalt seaduses sätestatuga toimetada. Peamine põhjus loobumiseks seisnes selles, et nii siis, kui nõukogu juhatas Anto Raukas, kui ka siis, kui seda juhtisin mina, ei täitnud ettevõtte juhatus praktiliselt ühtegi nõukogu otsust. Minul oli selle töötagi vähe aega ja milleks siis istuda mõttetult pikkadel koosolekutel, kui juhatus ei pidanud nõukogu otsuseid millekski ja jätkas ebamajandusliku tegevust.

Pöördusin 2010. aasta septembris võlanõudega inkassofirmasse. Nende kaudu läks asi kohtusse, toimus maksekäsu kiirmenetlus. Kohtumäärus on olemas ja kohtutäitur tegeleb võla väljanõudmisega Eesti Entsüklopeediakirjastuselt.

Septembri seisuga oli võlasumma suurus umbes 3000 eurot, millele lisandub viivis. Tegelik võlgnevus on praeguseks aga märksa suurem, sest septembrist praeguseni on "Maailma ravimtaimede entsüklopeediat" pidevalt tasapisi müüdud.

Ma olen praktiliselt kogu elu Eesti Entsüklopeediakirjastuses töötanud. Olin ka esimese punakaanelise ENE tegemise juures. Mind koondati möödunud aasta suvel. Selle koondamisraha, mis tulid riigilt, sain kätte, kuid kirjastus on mulle praeguseni võlgu 117 000 krooni ringis.

Kui inimesed nägid, et asi hakkab uppi keerama, põgenesid nad TEAsse ja Varrakusse ja kuhu keegi. Mingi missioonitunne hoidis mind seal.

Marje Mändsalu
endine Entsüklopeediakirjastuse töötaja, kes nõuab kohtus kirjastuse pankrotti

Otsustasin, et ei lase end riisuda ja Aasmäele seda raha ei kingi. Vaatamata pankrotiavalduse esitamisele ei ole Aasmäe siiamaani võlga tasunud, kuigi on oma esindaja Marko Tali vahendusel seda lubanud. Kord pakuti kompromissi, et mingi kolmas firma maksab, aga 1000 eurot vähem; siis küsiti, kas ma oleksin nõus selle summa eest kirjastusest raamatuid võtma. Siis leidis Aasmäe, et viiviseid pole ta nõus maksma, sest nendest loobumine olevat vastutulelikkuse hind. Kas seadusliku töötasu maksmine rohkem kui aastase hilinemisega on vastutulelikkus?

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:50
Otsi:

Ava täpsem otsing