Tulemustasudele piirid peale

"Praegu tundub, et on selline kirvega kure püüdmine - Eesti on ju nii väike ja need üksikud ettevõtted, keda see puudutab, on niigi avalikkuse silmade ees. Selliste regulatsioonidega küll riske ei vähenda," kommenteeris Leis ja lisas, et mida rohkem sekkutakse ettevõtlusse, seda kurvem on. Samas tunnistas ta, et kuivõrd tegemist on üldise ELi direktiiviga ja meil endil ilmselt suurt kaasarääkimise õigust ei ole, pole ka midagi parata. Siiski võiks Eesti sellistes küsimustes vaadata, kas ELi üldised põhimõtted sobivad. "Loomulikult oleks tore, kui Eesti riik saaks mõelda oma peaga. Nii, nagu ka ettevõtte tulumaksuga on. Tundub, et Euroopas on ühtemoodi, meil teistmoodi - ja väga hea, et on teistmoodi," lisas ta.

Detsembris valitsuses heakskiidu saanud ja veebruaris riigikogus vastu võetud seadus reguleerib eelkõige siiski pankade ja pensionifondide juhtide tasude maksmist. Selle aluseks on mullu Euroopa Liidu tasandil vastu võetud direktiiv ning Euroopa Komisjoni soovitused, mille eesmärk takistada panga- ja pensionifondide juhtide ülearust riskivõtmist. Põhiliselt antakse seadusega suunised tulemustasu maksmisel, et panga- ja fondijuhid väldiksid lühiajaliselt suurema tulu ootuses liigriskantsete otsuste tegemist. Üldine põhimõte on rahandusministeeriumi teatel, et tulemustasu ei tohi olla liiga suur võrreldes põhitasuga. See peaks vajadusel andma võimaluse tulemustasu mitte välja maksta.

Näiteks pensionifondide juhtidele makstav tulemustasu peab lisaks sõltuma vähemalt viimase kolme aasta tootlusest - ikka põhjusel, et lühiajalise kasumlikkuse tasustamine võib panna fondijuhti liigselt riskima.

Samuti annab seadus võimaluse eelnevalt makstud tasu teatud tingimustel tagasi nõuda, näiteks tulemuste märkimisväärsel halvenemisel võrreldes eelneva perioodiga. Kui seda ei tee pank või fondivalitseja ise, siis jääb selle nõudmiseks võimalus ka finantsinspektsioonile.

Börsifirmade puhul tehakse täpseid muudatusi võrreldes pankadega vähem. Rahandusministeeriumi finantsturgude osakonna juhi Thomas Auväärti sõnul on börsiettevõtetele juba aastaid kehtinud finantsinspektsiooni soovituslik "Hea ühingujuhtimise tava". "Tegelikult see sisaldab juba sarnaseid nõudeid, mis nüüd kaasnevad seadusega," selgitas Auväärt.

Näiteks määrab uus seadus, et iga ettevõte peab kehtestama juhtide tasustamise põhimõtete kontrollimise protseduuri. Kuid samuti sätestatakse firmale võimalus ettevõte juhile määratud tulemustasu tagasi kutsuda.

Seaduseelnõu menetlemise eest parlamendis vastutanud riigikogu eelmise koosseisu rahanduskomisjoni liikme Eiki Nestori sõnul soovitakse seadusemuudatustega suurendada finantsstabiilsust. "Paraku on see reaktsioon millelegi - kui ei oleks olnud seda kurba kogemust Euroopa panganduses paar aastat tagasi, poleks seda direktiivi olnud. Ja ka börsifirma juht peab sellega leppima, sest kokkuvõttes on suurem finantsstabiilsus ka tema börsifirma huvides," ütles Nestor.

Sarnased nõuded rakendataksegi kõigis ELi riikides. Näiteks Rootsis uus regulatsioon juba kehtib.

Leis kurdab, et turuosalised ei saanud piisavalt infot. "See ongi kõige halvem selle asja juures, et me kuni eilseni ei teadnud sellest mitte midagi," ütles ta. Kui uus seadus tähendab ettevõtete juhtivtöötajate lepingute ümbertegemist, siis selleks on aega vaid kolm kuud, sest siis peavad muudatused tehtud olema. "Kui on ikka selline raudne seadus ja Eesti peab selle vastu võtma, siis tuleks lihtsalt võimalikult kiiresti teavitada turuosalisi," nentis Leis.

Auväärti sõnul tegutseti eelnõu ette valmistades hea kaasamise tavast lähtudes. Mullu juunis ja oktoobris esitati eelnõu kommenteerimiseks Eesti Pangaliidule, kaubandus-tööstuskojale ja Tallinna börsile. Avalikkust teavitati ka siis, kui valitsus mullu detsembris eelnõu heaks kiitis, nii et ministeerium turuosaliste väheses kaasamises probleemi ei näe.

SEB Panga teatel on nad muudatustega juba aegsasti arvestanud, kuna olid pangaliidu kaudu protsessi kaasatud ja informeeritud. Panga personalidivisjoni direktori May-Liis Veinjärve sõnul tähendavad seadusemuudatused neile osa töötajate lepingute ülevaatamist ja muutmist.

Rangemate reeglite juured peituvad suurte riskide võtmises finantssektori poolt, mis paljudes riikides viis pankade maksejõuetuse ja süsteemsete probleemideni. Oma osa selles oli sobimatutel tasustamissüsteemidel, millega soodustati finantsasutusi võtma üldiselt talutavat riskitaset ületavaid riske. Ka siinmail on tuntud näide, kus laenutoodete müümist soodustati vastavate tulemustasudega. Tulemustasu ei peaks moodustama ülemäärast osa kogu töötasust.

Swedbanki uus tulemustasude süsteem kehtib kõigile töötajatele. Maksmisel võtame aluseks nii kogu grupi kui ka äriüksuste pikaajalist tulemust. Tulemustasu makstakse ettevõtte aktsiates ning väljamaksed toimuvad 2-3 aasta möödudes.