Ministrite kaotus, riigifirma juhtide võit

Artikkel

- Uudised
- Anu Jõgi
- 3. aprill 2011 kell 10:52
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ministrite kaotus, riigifirma juhtide võit
Kui ministrite sissetulek on viimase kahe aastaga keskeltläbi rohkem kui saja tuhande krooni võrra väiksemaks jäänud, siis riigi osalusega äriühingute juhid suuremas enamuses oma sissetulekus kaotanud pole.
Kõige rohkem kaotas kahe aastaga sissetulekus justiitsminister Rein Lang, üle 150 000 krooni, mis teeb iga kuu peale keskmiselt ligi 13 000 krooni vähem.
2008. aastal kultuuriminister Laine Jänesest suurema sissetulekuga kantsler Siim Suklese tasu on vähenenud 263 000 krooni võrra ja jääb nüüd ministri brutosissetulekule 90 000 krooniga alla.
Ainsa kantslerina oli sissetulek 2010. aastal ministrist suurem kaitseministeeriumi kantsleril Riho Terrasel, tema sissetulek on 2009. aastaga võrreldes kasvanud. 2008. aastal vahetas ta kantsleri kohal välja Lauri Almanni.
Ministritest kõige vähem on palgas kaotanud põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder – 48 000 krooni kahe aastaga. Veel jääb 100 000 kroonist väiksemaks regionaalminister Siim Valmar Kiisleri sissetuleku vähenemine.
Rahvastikuminister Urve Palo tööülesanded jagati 2009. aastal teiste ametiasutuste vahel laiali, seega moodustab tema 2009. aasta tasust suurema osa kompensatsioon, 2008. aastal oli tema sissetuleku suuruseks 832 014 krooni.
Riigi osalusega äriühingute tippjuhid nii suurt kaotust sissetulekus üle elama pole pidanud. Klassikaliselt kõige suuremat tasu saanud Eesti Energia juhatuse esimehe Sandor Liive palk jäi mullu aasta varasemaga samale tasemele, tema sissetulekut suurendas 200 000 krooni võrra suurem lisatasu. Võrreldes 2008. aastaga oli Liive palk siiski ligikaudu 200 000 krooni võrra suurem. Kokku teenis energiagigandi juht mullu üle 2,4 miljoni krooni.
Ka Eesti Raudtee juhi sissetuleku muutis mullu varasemast suuremaks 1,68 miljoni kroonisele palgale juurde saadud lisatasu, millega kokku jäi tema sissetulek napilt 2 miljonist kroonist väiksemaks – 1,96 miljonit.
Tallinna Sadama juhtide lisatasud on kolm viimast aastat püsinud täpselt ühesuurused ja ka juhtide palkades pole muutusi peaaegu olnud. Sadama juht Ain Kaljurand teenis mullu 1,4 miljonit krooni ja juhatuse liige Allan Kiil 1,2 miljonit.
Eelmisel aastal kasvas palgaandmete järgi kõige rohkem kohustuslikus korras kuues piirkonnas lootsiteenuseid pakkuva aktsiaseltsi Eesti Lootsi juhtkonna liikmete põhitasu -peaaegu 20%. Eesti Lootsi juhatuse liikme Aivo Pitki sõnul neil aga palk tõusnud ei ole.
„Ei minul ega ka juhatuse esimehel Peeter Väänil töötasu tõusnud ei ole. See on eelmise lepinguperioodi jooksul kogunenud ja välja võtmata puhkuse kompensatsioon, mis tuleneb seadusest,“ selgitas Pitk näilist 20protsendilist palgatõusu.
Üle miljoni krooni teenis tavapäraselt ka Lennuliiklusteeninduse juhatuse esimees Tanel Rautits, mullu 1,1 miljonit krooni. Uuena on selles nimekirjas Eesti Energiast eraldatud ülekandevõrke haldava Eleringi juhi Taavi Veskimägi sissetulek – 1,24 miljonit krooni.
Kahanenud on sissetulek Tallinna Lennujaama juhil Rein Loigul 2009. aastaga võrreldes 51 000 krooni ja 2008. aastaga võrreldes koguni üle 80 000 krooni. Seevastu justiitsministeeriumi haldusalas oleva Eesti Vanglatööstuse juhi Voldemar Nellis sissetulek on viimase aasta jooksul suurenenud ligi 100 000 krooni võrra, 807 333 kroonini.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Poliitika
Hetkel kuum