Laupäev 21. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ministrite palk kahe aastaga vähenenud

Kadrin Karner 04. aprill 2011, 00:00

Kõige rohkem kaotas kahe aastaga sissetulekus keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, koguni 300 000 krooni, mis teeb iga kuu peale keskmiselt 25 000 krooni vähem. 2008. aastal kultuuriminister Laine Jänesest suurema sissetulekuga kantsler Siim Suklese tasu on vähenenud 263 000 krooni võrra ja jääb nüüd ministri brutosissetulekule 90 000 krooniga alla. Ainsa kantslerina oli sissetulek 2010. aastal ministrist suurem kaitseministeeriumi kantsleril Riho Terrasel, tema sissetulek on 2009. aastaga võrreldes kasvanud. 2008. aastal vahetas ta kantsleri kohal välja Lauri Almanni.

Ministritest kõige vähem on palgas kaotanud põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder - 48 000 krooni kahe aastaga. Veel jääb 100 000 kroonist väiksemaks regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri sissetuleku vähenemine.

Rahvastikuminister Urve Palo tööülesanded jagati 2009. aastal teiste ametiasutuste vahel laiali, seega moodustab tema 2009. aasta tasust suurema osa kompensatsioon, 2008. aastal oli tema sissetuleku suuruseks 832 014 krooni.

Riigiosalusega äriühingute tippjuhid nii suurt kaotust sissetulekus üle elama pole pidanud. Klassikaliselt kõige suuremat tasu saanud Eesti Energia juhatuse esimehe Sandor Liive palk jäi mullu aasta varasemaga samale tasemele, tema sissetulekut suurendas 200 000 krooni võrra suurem lisatasu. Kokku teenis energiagigandi juht mullu üle 2,4 miljoni krooni.

Raudteelased vihased Simmermanni sissetuleku suurenemise pärast. Ka Eesti Raudtee juhi sissetuleku muutis mullu varasemast suuremaks 1,68 miljoni kroonisele palgale juurde saadud lisatasu, millega kokku jäi tema sissetulek napilt 2 miljonist kroonist väiksemaks - 1,96 miljonit.

Eesti Raudtee juhi palgatõus ärritas üles ettevõtte töötajad. Raudteelaste ametiühingu esimees Oleg Tšubarov ütles Õhtulehele, et töötajad nõudsid temalt otsekohe aktsioonide korraldamist. "Ütlen, et nõuame selgitust Kaido Simmermanni sissetulekute kohta mitte ainult ettevõttelt, vaid ka ministeeriumilt," rääkis ametiühingujuht. Tšubarovi sõnul raudteelaste palk 2010. aastal ei tõusnud ning palgaläbirääkimised kulgevad pingeliselt, kuna Eesti Raudtee ei näe palgatõusu üldse ette.

Tallinna Sadama juhtide lisatasud on kolm viimast aastat püsinud täpselt ühesuurused ja ka juhtide palkades pole muutusi peaaegu olnud. Sadama juht Ain Kaljurand teenis mullu 1,4 miljonit krooni ja juhatuse liige Allan Kiil 1,2 miljonit.

Eelmisel aastal kasvas palgaandmete järgi kõige rohkem kohustuslikus korras kuues piirkonnas lootsiteenuseid pakkuva aktsiaseltsi Eesti Lootsi juhtkonna liikmete põhitasu - peaaegu 20%. Eesti Lootsi juhatuse liikme Aivo Pitki sõnul neil aga palk tõusnud ei ole.

"Minul ega ka juhatuse esimehel Peeter Väänil töötasu tõusnud ei ole. See on eelmise lepinguperioodi jooksul kogunenud ja välja võtmata puhkuse kompensatsioon, mis tuleneb seadusest," selgitas Pitk näilist 20protsendilist palgatõusu.

Juhatuse liige selgitas, et kuna 2010. aasta alguses hakkas tal kehtima uus tööleping, siis kõik välja võtmata puhkusepäevad maksti rahas kinni. "Ma ei tea, miks meie puhul ei ole ministeerium puhkusetasu eraldi välja toonud, vaid on selle töötasuga kokku pannud," ütles Pitk.

Üle miljoni krooni teenis tavapäraselt ka Lennuliiklusteeninduse juhatuse esimees Tanel Rautits, mullu 1,1 miljonit krooni. Uuena on selles nimekirjas Eesti Energiast eraldatud ülekandevõrke haldava Eleringi juhi Taavi Veskimägi sissetulek - 1,24 miljonit krooni.

Kahanenud on sissetulek Tallinna Lennujaama juhil Rein Loigul 2009. aastaga võrreldes 51 000 krooni ja 2008. aastaga võrreldes koguni üle 80 000 krooni. Seevastu justiitsministeeriumi haldusalas oleva Eesti Vanglatööstuse juhi Voldemar Nellise sissetulek on viimase aastaga suurenenud ligi 100 000 krooni võrra, 807 333 kroonini.

Eelmisel nädalal avaldatud seitsme piirkondliku ja keskhaigla juhi mullune töötasu näitas, et kolmel haiglajuhil tasu tõusis, neist kahel ligi miljoni kroonini. Töötasu tõusis mullu näiteks Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) juhatuse esimehel Ralf Allikveel ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhil Tõnis Allikul. Nende kogutöötasu küündis ligi miljoni kroonini. Allikvee töötasu kasvas mullu kokku 81 000 krooni võrra ja oli kuus keskmiselt 79 400 krooni (5075 eurot). Alliku töötasu tõusis mullu kokku 8% ja oli keskmiselt 77 090 krooni (4930 eurot) kuus.

Tõusis pisut ka Lääne-Tallinna Keskhaigla juhi Boris Kirdi töötasu, nimelt 23 000 krooni võrra ja oli kokku 696 200 krooni.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:50
Otsi:

Ava täpsem otsing