Inflatsioon õõnestab ameeriklaste ostujõudu

Keskmine tunnipalk 22,87 dollarit püsis märtsis eelnenud kuuga sama ning tõusis ka veebruaris kõigest sendi võrra. Aastatagusega võrreldes on palgatõus 1,7%. Tarbijahinnad tõusid aga jaanuaris 0,4%, veebruaris 0,5% ning märtsis prognoositakse samuti tuntavat hinnahüpet, kirjutab Wall Street Journal.

Bensiini hind on viimastel nädalatel tõusnud 33 senti ja maksab näiteks Californias juba üle 4 dollari gallonist. Wal-Mart on teatanud, et peab energia hinnatõusu pärast ka ise hindu tõstma ning vahetult lihavõttepühade eel teatas Põhja-Ameerika suurim šokolaaditootja Hershey, et tõstab kompvekkide hinda 9,7%.

Kõik see jätab Ameerika keskklassile kätte järjest vähem raha, õõnestab tarbijate usaldust ja suurendab inflatsiooniootusi.

See on tavaline, kui majanduskasvu toibumist on ergutatud tavatult lõdva rahapoliitikaga, nendib WSJ. USA keskpank on hoidnud intressimäärad rekordmadalal juba 28 kuud järjest ning pumbanud turule lisamiljardeid tavatu varade ostmise programmi kaudu. See on kergitanud majandust, kuid selle hinnaks on kõrgemad hinnad, mis uuristavad nüüd ameeriklaste ostujõudu.

See on üks põhjusi, miks president Barack Obama ei saa ameeriklastelt tööjõupuuduse vähenemise eest kuigivõrd tunnustust. Enamus töökohti on loodud kas palgaskaala kõrgeimas või madalaimas otsas, keskklass on surve all.  Obama ja keskpank tegid majanduse jalule aitamisel panuse inflatsioonile. Jääb vaid loota, et see pole faustilik kokkulepe, kirjutab leht.