Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Laenamine edeneb teosammul

04. aprill 2011, 07:42

Väike- ja keskmise suuruse firmade omanikud väidavad, et ei saa endale pangalaene lubada, kuna nende väljastamise tingimused võtavad igasuguse soovi siduda ennast meie pankadega.

Möödunud aasta lõpus teatasid Eesti pangad, et on valmis väljastama äriprojektide jaoks raha ning paljud neist hakkasid isegi selleks inimesi juurde palkama.

Kuid Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni juhataja Marina Kaasi sõnul laenusaamine kuigi palju lihtsamaks läinud ei ole. „Tänavu on olukord natuke parem, kui oli möödunud aastal. Tookord panid pangad rahakotirauad kindlalt kinni ja ei andnud üldse midagi. Kuid tingimused on ikka veel väga karmid,” märkis tema.

Annaks, kuid nad ei taha ise võtta
SEB Panga äriklientide osakonna juhataja asetäitja Teet Uuemõisa sõnul on praegu rahastamise võimalus suurem kui nõudlus. „Viimasel ajal laekub väga vähe laenutaotlusi: kliendid on pigem mures olemasoleva portfelli jälgimisega,” lisas Sampo Panga krediidivaldkonna juht Ly Hõbe.

Swedbanki ettevõtete finantseerimise divisjoni juhi Tauno Vanaselja sõnul võivad läbimõeldud ideed rahastamisega küll arvestada. „Ettevõtetel on palju ideid, mida nad tahavad pangaga arutada. Võrreldes kriisiajaga saavad pangad odavamat raha, klientide käibed taastuvad, kulude kärpimine ja efektiivsuse tõstmine kriisi ajal kandsid vilja,” märkis tema.

Võtaks, kuid läheb liiga kalliks maksma
ASi NTT direktor Oleg Uglovi arvates on pankurite valmisolek tühjad sõnad. Tema ettevõte toodab juba 25 aastat tennisereketeid ning ekspordib neid eelkõige Euroopa turgudele, kus peale hiinlaste ei ole tal üldse konkurente. Uglovi sõnul käis ta pärast kriisi mitu korda pankades laenutingimuste kohta küsimas.

Kuna need olid väga ebasoodsad, oli ettevõtja sunnitud laenumõttest loobuma. „Ning seda suhteliselt suure ja eduka ettevõtte jaoks. Kujutan ette, mida pakutakse väiksematele ettevõtetele,” märkis Uglov. Tema sõnul ei ole tootmine ettevõtte omanike ainus äri ning seega raha leiavad nad ise.

Ly Hõbe kinnitas, et väikeettevõtetel on kõige raskem tagada stabiilset sisetulekut ning sellepärast on pangad nende suhtes umbusklikumad. „Reeglina on väikeettevõtja sellepärast väike, et just alustab oma tegevust või ei suutnud suureks kasvada. Mõlemal juhul on tegemist laenuriskiga, mis peab olema tagatisega maandatud. Kuid kui ettevõtte rahavood lubavad laenu teenindada, siis ei pea see tingimata kinnisvara omama. Pealegi võib KredEx tagada 75% laenusummast,” seletas Vanaselja.

Ei päästa ka eurograndid
Ober Hausi spetsialisti Svetlana Petkina sõnul osutusid pankade avaldused tavaliseks enesereklaamiks. „Pankurid on jätkuvalt ettevaatlikud ega anna laenu isegi usaldusväärsetele klientidele,” väitis Petkina.

Nagu ütles Nordea Panga ärilaenude spetsialist Jarmo Liiver, ilma rahavoota ei hakka keegi maatükki rahastama.

Petkina meenutas aga juhtumit kui Eesti pangast eitava vastuse saanud soomlane, kes kavatses Eestis maad osta, sai vabalt laenu Soomes. „Välispangad suhtuvad meisse kui teisejärgulistesse. Seda on tunda nii suhtlemisest kui pakutavatest tingimustest,” märkis Petkina.

„Meil valitsevad pangad, mitte kliendid,” võttis Kaas kokku. Kaasi sõnul on praegu raske saada raha isegi Euroopa grantidega tagatud projektidele. „Varem anti neile kohe raha. Ka tagatise maksumus peab olema laenust kohe palju suurem,” rõhutas tema.

Valik on väike, kuid on olemas
Kuna ühtseid tingimusi ega  läbipaistvust ei ole, on kliendil raske pakkumistes orienteeruda. Ainult SEB Panga esindaja vastas selgelt küsimusele, kui suur peab olema tagatis, kui klient tahab saada näiteks 100 000 euro laenu. Uuemõisa sõnul on reeglina laenu summa 70% tagatise maksumusest.

Põhjalikumalt hakkas hindama riske ka Nordea, kuid see ei takistanud pangal suurendamast osalust ärilaenude turul. „Loodame seda tendentsi ka säilitada,” ütles ärilaenude spetsialist Jarmo Liiver.

„Pangad hakkasid põhjalikumalt kontrollima oma klientide tausta, äriplaane jne. Siiski on just väikeettevõtted on meie peamised kliendid,” märkis panga Bigbank juhatuse liige Kaido Saar.

Väikeettevõtjal riskid suuremad ja võimalused väiksemad
Pankade esindajad tunnistavad, et võrreldes kriisieelse ajaga jääb pankade laenupoliitika konservatiivseks ja kõige raskem on raha saada just väikeettevõtetel.
Teet Uuemõisa sõnul on laenu raskem saada ettevõtetel, kellel ei ole veel kasvunumbreid ette näidata. Lihtsam on stabiilsetel ettevõtetel.

Väikeettevõttele mõjub tema sõnul enim tugev konkurents ning seetõttu on eriti tähtis teha endale selgeks oma eelised.

Uuemõis ütles, et piirangud laenu väljastamisel sõltuvad ka ettevõtte suurusest. Kui laenu teenindamiseks läheb suurem osa tulust, siis võib isegi väike tagasilöök selle ettevõtte hukutada. Seega peab väikeettevõtja iga investeeringu läbi mõtlema või looma mingi puhvri omakapitali, omaniku laenu või millegi muu näol.

„Meie jaoks on tähtis, et laen läheks põhitegevuse laiendamiseks. Oluline on ka ettevõtte vara kvaliteet ja realistlik arengu hinnang. Palju tähtsam kui varem on ettevõtte omanike ja võtmekujude tundmine. Nende usaldusväärsus etendab praegu suurt rolli,” ütles ta.

Sampo esindaja Ly Hõbe sõnul peavad laenumaksed olema tagatud eelkõige projekti realiseerimisest saadud vahenditega. Laenu saajal peab olema piisav kogemus, et viia projekt lõpuni. Vajadusel peab ettevõte olema valmis toetama projekti ka omavahenditest.

„Väikeettevõtete äriplaanid on reeglina väikeste mahtudega, kuid nõuavad suuri investeeringuid. Seega on oma panus – raha, käendus – väga tähtis. Kui väikeettevõtja on valmis ise raha eraldama, tähendab, et ta mõtles äriplaani hästi läbi ja laenu saamisega probleeme ei teki,” kinnitas Jarmo Liiver Nordeast.
Tauno Vanaselja sõnul on praegu suuremad võimalused väliskapitali kaasata ekspordiettevõtetel ja infrastruktuuriettevõtetel. Elavnemist on näha ka kinnisvaraturul.

Tema sõnul kasutasid pangad varem projektide rahastamiseks välisvahendeid. Nüüd tuleb selleks raha kohalikest hoiustest. Välisturgudelt ligi meelitatud vahendid põhjustasid laenuportfellide ülikiiret kasvu ja liiga suurt kallet kinnisvara poole. Praegu on majandus rohkem tasakaalus. „Kohaliku nõudluse rahuldamisel ja välisrahal põhinev ettevõtlus asendus ekspordile suunatud ettevõtlusega, mis vähendab meie sõltuvust välismajandusturgudest,” märkis Vanaselja. 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. April 2011, 09:24
Otsi:

Ava täpsem otsing