Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Masu pani inimesed püksirihma pingutama

Võrreldes 2007. aastaga on leibkondade kulutused vähenenud 5%, masuaastad on mõjutanud ka inimeste tarbimist. Sissetulekute vähenemise tõttu on tarbimiseks ja kulutusteks vähem raha.

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas Eesti leibkonnaliige 2010. aastal kuus keskmiselt 265 eurot (4139 krooni). Kõige suurema osa ehk 26% leibkonna kuludest moodustasid 2010. aastal toidukulutused.

Leibkonnaliige kulutas kuus toidule 69 eurot. Enim raha kulus lihatoodetele, samal ajal kui näiteks kalatoodetele kulus viis korda vähem (vastavalt 15 ja 3 eurot leibkonnaliikme kohta). Piimatoodetele kulus kuus 12 eurot ja teraviljasaadustele 10. Teraviljasaaduste puhul oli suurim kuluartikkel leib (2 eurot kuus leibkonnaliikme kohta). Aedviljadele kulus enam raha kui puuviljadele (vastavalt 8 ja 5 eurot kuus leibkonnaliikme kohta). Ka suhkrule ja maiustustele kulus üle 6 euro kuus. Alkoholile kulus leibkonnaliikmel kuus ligi 6 eurot, sellest enim kangele alkoholile, seejärel õllele ja veinile.

Vaadeldes linna- ja maaleibkondade toidukulutusi jääb silma, et lihatoodete puhul ostab linnaleibkond enam liha ja maaleibkond vorsti. Puuviljadele kulub rohkem raha linnas ja aedviljadele maal. Üldiselt kulub linnas raha toidule pisut rohkem, kuid toidu osatähtsus kogukulutustest on maal pisut suurem.

Toidukulutuste kõrval oli teine suur kulugrupp eluasemega seotud väljaminekud. 2010. aastal kulus leibkonnaliikmel kuus eluasemele keskmiselt 50 eurot ning see moodustas kogukuludest 19%. Eluaseme puhul oli suurimaks kuluartikliks elekter, millele kulus kuus 11 eurot leibkonnaliikme kohta. Tsentraalküttele kulus ligi 10 eurot kuus.

Toit ja eluase on leibkonna eelarves vältimatud kulutused, mida nimetatakse sundkulutusteks. Leibkonna elukvaliteeti näitab kõige paremini sundkulutuste osatähtsus kogukuludest. 2010. aastal oli sundkulutuste (toit ja eluase kokku) osatähtsus 45% kogukulutustest. Eelmise, 2007. aasta uuringuga võrreldes on sundkulutuste osatähtsus suurenenud ligi viis protsendipunkti. Kuni 2007. aastani valitses sundkuludes pigem langustrend. Seega näitab sundkulude osatähtsuse suurenemine 2010. aastal elukvaliteedi langust, sest leibkonnal jäi muude kulutuste tegemiseks vähem raha ja võimalusi.

Kui toidule ja eluasemele on leibkond sunnitud kulutama, siis transpordi, riiete ja jalanõude arvelt on võimalik kulusid kokku hoida.

Transport on leibkonna eelarves suuruselt kolmas kulugrupp. Transpordile kulus 2010. aastal kuus keskmiselt 29 eurot leibkonnaliikme kohta. Siin oli suuremaks väljaminekuks igakuine kütusele tehtav kulu, mis küündis 13 euroni leibkonnaliikme kohta ning teiseks ühistranspordi kasutus, millele kulutati ligi 6 eurot kuus. Transpordile kulutas leibkond vähem kui 2007. aastal. Viimastel aastatel on bensiini hind tõusnud ning seoses sellega võib eeldada, et inimesed on enam kalkuleerima hakanud, kas kõiki sõite ikka on mõttekas autoga teha ja bensiini osta.

Riietele ja jalanõudele tehtavad kulutused on võrreldes 2007. aastaga vähenenud 36%. Leibkonnad on kas riiete ja jalanõude ostmist edasi lükanud või soetanud neid odavamalt allahindlusi ja taaskasutuskauplusi kasutades.

Vabale ajale kulutas leibkonnaliige 2010. aastal 25 eurot kuus, mida on veidi enam kui mõned aastad tagasi. Peamiselt kulutati vaba aja ja kultuuriteenustele (kino- ja teatripiletid, spordiüritused jms), aga ka vaba aja kaupadele (hobi- ja sporditarbed) ning audiovisuaal-, fotograafia- ja infotöötlusseadmetele (televiisor, fotoaparaat, arvuti jms).