Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Suurte laopindade turul põud

Jaana Pikalev 05. aprill 2011, 00:00

Selle aasta alguses lõi Logistika Pluss oma äri piltlikult öeldes kaheks, kuna hakati pakkuma teenust Rootsi suurkontsernile ja tema tarnijatele - loodi jaotuslogistika äriüksus ja tööstuselektroonika äriüksus. Selle tulemusena tuli ettevõttel lisaks rentida 8000 ruutmeetrit laopinda. Orutari sõnul polnud lisapinna leidmine kaugeltki roosiline, sest ettevõtte kaardistatud vajadused praakisid hulga pakkumisi välja. "Eestis ei ole suuri kvaliteetseid laopindasid saada! Tänassilma tehnopargis võib-olla isegi on, aga seal mängivad lepingutingimused rolli. Saada on vaid selliseid 100-2000ruutmeetriseid pindasid," rääkis Orutar oma kogemusest ladustamiskonverentsil "Laoseis 2011". Kuna firma haldusjuht külastas peaaegu kõiki kinnisvarafirmade pakutud objekte, on Orutar veendunud, et olukord on nukker.

"Pakuti kõiki jubedaid pindu, ka kasvuhoonetaolisi," ütles Orutar ning visualiseeris pakkumisi piltidega, mis tõepoolest peaaegu saalitäie konverentsi rahvast silmanähtavalt naerma ajas. Piltidel oli laopinnaks pakutud nii garaaži, esinduslikku kontorihoonet, vanu tootmishooneid kui ka vundamenti, millel veel hoonet peal polnudki.

Lepingutingimused pole kõige paremad. Lisaks loomulikult lao suurusele hoidis Logistika Pluss ka kinni tulevase pinnale seatud lepingutingimustest. "Paljude pindade pakkujad on rahvusvahelised fondid, kes on näiteks betoonkasti ära ostnud, nemad olid läbirääkimistes kõige vähem paindlikud, alla viie aasta ei olnud nõus pinda rendile andma," kirjeldas Orutar. Ta lisas, et viis aastat on aga ettevõttele laopinna rentimise jaoks liiga suur äririsk. "Selle aja jooksul võib mõni suurklient ära kolida oma tootmise näiteks," tõdes ta. Samuti polnud fondidega võimalik hinnas tingida, sõnas logistikafirma juht.

See eest kiitis Orutar Eesti firmasid, kes laopindu rendivad. "Nendega oli positiivne läbi rääkida, saime maandada mõlemapoolseid äririske," tunnistas ta ja lisas, et nendega oli ka lihtsam hinda tingida.

Ülepaisutatud kommunaalkulud. Analüüsis tõi Orutar välja tabeli Tallinna piirkondadest, kuhu ja milliseid pindasid neile pakuti. Kõige suuremad erinevused olid kommunaalkuludes pinna ruutmeetri kohta. Selle kommentaariks ütles Orutar, et pakkumistes näidati kommunaalkulude puhul ekslikke andmeid, millega reaalselt kalkulatsioonis arvestada ei saanud.

Kokkuvõtteks ütles Orutar, et sõlmis laopinna rendilepingu ettevõttega, kes oli läbirääkimistes ja koostöös kõige paindlikum ning soovitas ka teistele seada laopinna otsingutes olulisele kohale paindlikkuse tingimuse.

2010. aastal ja eriti aasta teisel poolel toimus arvestatav lao- ja tööstuspindade huvi kasv. RRK Logistikapargid sõlmis 2010. aasta jooksul Paldiskis, Maardus ja Tallinnas Liival asuvates lao- ja tööstuskompleksides uusi üürilepinguid kokku mahus üle 19 000 ruutmeetri.

RRK Logistikaparkide müügi- ja turundusjuhi Jarno Silla sõnul on selle aasta alguses aktiivne huvi lao- ja tööstuspindade vastu jätkunud.

Jaanuari-veebruari jooksul on välja üüritud pindasid kokku ligi 6500 m2 ja näiteks Tallinnas asuva Liiva Keskuse 47 000 m2 suuruses laokompleksis on jäänud veel viimased üksikud pinnad suurusega 2400 ja 500 ruutmeetrit.

Edasilükatud otsused lähevad nüüd käiku. Turundusjuhi sõnul on tingitud suur nõudlus sellest, et paljud ettevõtted, kes majanduslanguse tingimustes lükkasid uue pinna vajaduse otsuseid edasi, on nüüd aktiivselt uusi ladusid otsimas. Samas tõdes Sild, et laopinna rendihinnad on sel aastal näidanud väikest tõusutrendi.

Milline seis valitseb laopindade turul praegu? Vakants on suurem hoonetes, mis on ehitatud nõukogude ajal ja/või asuvad logistiliselt ebasoodsates kohtades. Suurim on nõudlus 300-1000m2 pindade järele, kuid otsitakse ka mitme tuhande ruutmeetriseid pindasid.

Kas väide, et Eestis ei ole suuri ja kvaliteetseid laopindu saada, vastab tõele? Tõsi, sest seoses majanduslangusega ei ehitatud uusi ladusid juurde. Käesoleval ajal on aga lõppenud/lõppemas nende üürnike lepingud, kes majanduskasvu ajal üürisid pinna ning nüüd soovivad saada paremaid tingimusi või on nende vajadused muutunud.

Kui palju on teil pakkumisel vakantset laopinda? Vakantset laopinda on paarikümne tuhande ruutmeetri ümber. Pindade iseloomustuseks võib öelda, et suuremat osa neist ollakse nõus vastavalt üürnike soovidele kohandama ja ümber ehitama.

Millised suured arendusprojektid on praegu käimas? Nõudlus tehno- ja logistikaparkide järele on hakanud taas kasvama, sest kvaliteetsed uued pinnad on Tallinna põhimagistraalide ääres peaaegu välja üüritud. Seega vaadatakse jälle ka pindasid Tallinna lähiümbruses, kus üldjuhul tehnopargid asuvad.

Mismoodi käituvad praegu laopidamis- ja rendikulud? Milline on keskmine ruutmeetri hind? Kvaliteetsete laopindade üür näitab tõusutrendi, samas on peatunud ka keskmises või halvemas seisukorras pindade hinna langus. Uute arenduste puhul on keskmine ruutmeetri hind alates 4 eurot, vanemate puhul 3,5 eurot.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. December 2011, 17:13
Otsi:

Ava täpsem otsing