Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maksekäitumine paranemise teel

Praeguseks on märgata nii makseraskustes olevate ettevõtete arvu vähenemise tendentsi kui ka võlasummade kasvu aeglustumist. Suured ettevõtted on võlgadest mõnevõrra kiiremini kosunud kui väiksed.

Krediidiinfo andmetel oli 2010. aasta teises pooles aktiivsetel ettevõtetel võlgu kokku 231 miljoni euro ehk 3,6 miljardi krooni väärtuses.

Kõige kiiremini vabanesid 2010. aasta esimeses pooles võlgnevustest suured ettevõtted. Neid iseloomustas nii maksuvõlgade vähenemine kui ka väikseim maksehäirete juurdekasvu protsent.

Krediidipoliitika uuringu järgi ei ole keskmine käitumine muutunud, seda just masust ellu jäänud ettevõtete puhul. Kuna käibevahendeid on vähe, siis riskantsetele klientidele krediiti ei pakuta ja seega on käive väiksem (v.a eksportijad). Alates jaanuarist 2011 on tunda, et ettevõtted mõtlevad taas aktiivselt uute klientide leidmisele.

Pankrotte tänavu vähem. Maksekäitumise uuring näitab, et pikaajaliste võlgnevustega ettevõtete arv hakkas 2010. aasta teises pooles vähenema. Kiirem oli see maksuvõla puhul, ettevõtetevaheliste võlgnevuste puhul aeglasem.

Pankrotiuuringu järgi jõudis pankrotistumine 2009. aastal kõrgele tasemele - üle 1000 juhtumi aastas. 2010. aastal paranes olukord vaid õige pisut (2,5%). Samas näitab Krediidiinfo prognoos 2011. aastaks, et pankrotistumine väheneb 20-30%.

Ettevõtted on hakanud mõistma, et müüa tuleb laiemalt kui ainult koduturule. Sellest tulenevalt näitab Eesti eksport jõudsat kasvu.

Ilmselt jõuab see raha ka klassikaliste siseturuvaldkondade (toitlustus, meelelahutus) ja uute töökohtadeni. Probleem aga seisneb selles, et pigem läheb meil tarvis erinevaid oskustöölisi, mitte ehitajaid.

Suureks majanduskasvuks ei piisa üksikutest edukatest ekspordivaldkondadest, vajalik on ettevõtluse suurem orienteeritus maailmaturule. Elame endiselt usalduskriisi tingimustes.

Masu ajal lahkusid Eestist kõik maailma mastaabis olulised krediidikindlustajad ja seetõttu ei jõua n-ö suur raha meieni. Usalduskriisi murrab vaid hea majanduskasv ja pankrotistumise vähenemine.

Ehitusturg ooterežiimil. Nii 2000. aasta maksekäitumise kui ka pankrotiuuring näitavad, et ehitus on olnud (koos majutuse ja toitlustusega) probleemne valdkond.

Mingit erilist hoogu ei paista ehitusse ka järgnevad paar aastat toovat.

Tuntavalt aitaks see, kui pangad hakkaksid mõistlikel tingimustel taas inimestele eluasemelaenu andma. Hea krediidikäitumisega isikute hulk on selleks piisav.

Laenamine käivitaks palju uusi projekte, sest buumiaegsete arenduste kvaliteet ei ole praegusele kliendile pahatihti sobilik.

Ärikinnisvara uusarendus on seiskunud ning ilmselt tekib ka seal peagi väike nõudlus.

On selge, et majanduslanguse tingimustes ettevõtete maksekäitumine halveneb. Mõju ei avaldu ilmselt kohe, vaid umbes pooleaastase nihkega.

Sama reegel kehtib arvatavasti ka majanduskasvu tingimustes, mis tähendab, et kui majanduslanguse põhi on ületatud, siis maksekäitumise paranemist on ettevõtetel oodata umbes pool aastat hiljem.

Ehitussektor on ettevõtete maksekäitumise poolest üks probleemsemaid, samas on viimastel kuudel märgata olukorra paranemist. Kuigi ehitussektori jaoks oli raskeim aasta 2010, ei ole kriis veel kindlasti möödas.

2011. aasta tuleb ehitussektoris üle mitme aasta esimene tõusuaasta, kus ehitusmahu kasv võiks jääda 10-20% vahele, kuid turu stabiliseerumist on oodata siiski alles järgmisel aastal.

Praegu valmistab ettevõtjatele probleeme sisendhindade varasemast kiirem kasv, mis muudab juba sõlmitud lepingute täitmise ilma kahjumit teenimata keeruliseks. Peamine põhjus, miks ehitusmaterjalide ja seadmete valdkonnas on kõige pikem keskmine maksetähtaeg, on tingitud vähesest siseturunõudlusest. Samuti on ehitusmaterjalide tööstus Eestis muude sektoritega võrreldes rahvusvahelisem, mis võimaldab pikemaid maksetähtaegu.

Keskmine maksetähtaeg sõltub kliendi ja müüja kokkulepetest. Arvestatakse tehingu mahtu, kas tegemist on pikaajalise kliendiga ja milline on olnud varasem maksekäitumine. Paljude artiklite puhul pakutatakse pikaajalistele klientidele kuni 60päevast makseaega.